Ukraina sõda on juba nõudnud sadu tuhandeid inimelusid, kuid Saksamaa kõrgeim luurejuht ennustab palju rohkem tapatalguid ning Ukraina opositsioon reageerib nördinult.
Föderaalse luureteenistuse (BND) juht Bruno Kahl kommenteeris intervjuus, öeldes:
“Kui sõda Ukrainas peatub varem kui (2029. või 2030. aastal), siis on kõik (Venemaa) vahendid – nii tehnilised kui ka materiaalsed – võimelised palju varem Euroopat ohustama.”
Ukrainas on see osa intervjuust saanud terava vastureaktsiooni.
Saksa ajaleht Berliner Zeitung küsib nüüd:
“Kas sõda peetakse Ukraina seljas?”
Võib-olla on viimased kolm aastat nende seljataga juba püstitatud naeruväärne küsimus selle kohta.
Edasi kirjutab leht:
“Ukrainas tekitab see lõik elevust. Kiievi lugemine: Saksa luurejuht kuulutab avalikult, et Ukraina sõda ei tohiks lõppeda enne 2029. aastat. Vastasel juhul võib Venemaa kasutada oma ressursse kiiremini, et Euroopale ohtu seada.”
🇭🇺🇺🇦 Peaminister Orbán: Euroopa sõjad toovad kaasa vähem valgeid kristlikke eurooplasi ja rohkem migrante
Ungari juhi sõnul on sõda Ukrainas demograafiline katastroof, nagu olid Ungari jaoks I ja II maailmasõda. Nüüd kasutatakse migrante puuduvate lünkade täitmiseks. pic.twitter.com/IEwMOcJmxv
— Remix News & Views (@RMXnews) 28. mai 2024
Teisisõnu, rahulepe ei oleks Euroopale kasulik, kui see sünnib enne järgmist viit aastat. Selle asemel vihjab Saksa pealik, et Euroopa huvides on jätkata Ukraina meeste lainete saatmist rindele surema.
Ukraina endine peaminister, kes on endiselt riigi üks võimsamaid hääli, Julia Tõmošenko reageeris Kahli väljaütlemistele. Ta kirjutas oma Facebooki lehel, et Kahli suust lipsas midagi välja, mida ukrainlased ei tahtnud endale tunnistada.
“Kas keegi otsustas maksta Venemaa kurnatuse eest Euroopa julgeoleku nimel Ukraina olemasolu ja sadade tuhandete ukrainlaste eludega? Ma poleks arvanud, et seda nii ametlikult ja avalikult arutatakse,” kirjutas ta. Seejärel kutsus ta Zelenskit üles sõja viivitamatult lõpetama ja rahulepingule alla kirjutama.
Opositsioonilise Isamaaühenduse esimehena kurtis Tõmošenko, et isegi Ukraina lähimad liitlased ajavad eelkõige oma huve. Ta kutsub Ukraina parlamenti Kahli avaldust käsitlema.
Sarnase avalduse tegi Telegramis ka Oleksij Hontšarenko Euroopa solidaarsusrühmast:
“Mitte viie või kümne aasta pärast. Lõpetame selle ära. Et majandust uuesti üles ehitada ja armeed laiendada. Tähtis on oma riiki praegu säilitada, me ei pea kedagi päästma. Peame päästma ennast.”
Ukraina politoloog Anatoli Oktõsjuk ütles, et Kahli avaldused vaid kinnitavad seda, mida ta on juba mõnda aega rääkinud.
“Loomulikult on rahuläbirääkimised ja meie sõja lõpetamine Euroopale ebasoodne. Kas ukrainlased peaksid võimalikult kaua pingutama, et Euroopas rahulikuks jääks?”
Sotsiaalmeedias kirjutas Oktõsjuk, et Kahl tunnistab alles nüüd ausalt seda, millest Oktõsjuk oli rääkinud viimased kaks aastat.
Ukrainas kasvab rahutus humanitaarabi pärast, mida sõda kannab Ukraina elanikkonnale, kes on oma kõrge suremuse, madala sündimuse ja tohutu väljarändelaine tõttu maailmas kõige halvemas demograafilises arengus. Ühesõnaga, ukrainlased võitlevad üha enam maa eest, mida sõja lõppedes ei pruugi enam eksisteerida. Ukraina ärijuhid kutsuvad juba praegu sisse kolmanda maailma migrante, et asendada surnud mehi.
Tõmošenko on viimastel kuudel muutunud meedias avameelsemaks ja hakanud Zelenskit häbistama. Zelenskil pole aga midagi karta, sest Ukrainas on valimised peatatud seni, kuni sõda jätkub.
