Nutitelefonide ja näotuvastustehnoloogia kombinatsioon loob reisimiseks uue digitaalse ID. Paberpasside aegumisega on tekkimas enneolematu oht privaatsusele.
Sajandeid on inimesed kaugematesse kohtadesse reisimiseks kasutanud mitmesuguseid pääsmeid või „passe“. Kuid alles pärast esimest maailmasõda hakati passe laialdaselt kasutama nagu praegu. Sel ajal kasutati passe üldiselt turvameetmena ja vahendina, et takistada spioonide sisenemist riiki, kuid isegi sel ajal oli inimesi, kes arvasid, paberpassid on „mineviku säilmed, mis ei sobinud kaasaegse ühiskonnaga“, teatas 14. jaanuaril 2025 Jaapani ajaleht WIRED.
Ülemaailmne liikumine paberi kaotamise suunas
Kuid 2006. aastal, kui võeti kasutusele NFC (Near Field Communication) kiibid, muutusid paberpassid esimesteks digiteeritud “e-passideks“. E-pass on tänaseks e-passi järk-järgult ümber kujundanud. Reisitööstus, lennujaamad ja valitsusasutused jätkavad tööd selle nimel, et kaotada vajadus näidata rahvusvaheliste lendude passe.
Alternatiiviks on kasvav meetod reisija isiku kontrollimiseks, kasutades näotuvastustehnoloogiat ja nutitelefone, et sobitada reisija teave tema reisiandmetega enne pardaleminekut. Passide kaotamise pooldajad väidavad, et skeem vähendaks ooteaega ja mitmesuguseid “sekeldusi“ lennujaamades. Samal ajal hoiatavad eraelu puutumatuse eksperdid, et läbipaistvuse puudumine nendes kasutatavates tehnoloogiates võib viia andmetega seotud rikkumiste ja suurema kontrollini.
Kogu maailmas tehakse jõupingutusi paberpasside kaotamiseks. Siiani on Soome, Kanada, Holland, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, India ja paljude teiste riikide lennujaamad kasutanud passita reisimise testimiseks või selleks vajalike tehnoloogiate testimiseks erinevaid meetodeid.
- oktoobril 2024 teatas Singapuri valitsus, et ei nõuta enam oma kodanikelt õhuteed pidi riiki sisenemiseks ja sealt väljumiseks passide esitamist ning et rahvusvahelised reisijad „naudivad Singapurist lahkudes mugavust, et saavad protseduuri ilma passita lõpule viia“. Valitsuse sõnul on programmi kasutanud üle 1,5 miljoni inimese.
„Võib-olla muutub see meetod peagi reisimise peavooluks,“ ütleb Ashina Ianou, Suurbritannia Surrey ülikooli lektor, kes on spetsialiseerunud ärianalüütikale ja uurib erinevate reisivormide mõju isiklikule privaatsusele. Ianou sõnul on koroonapandeemia kannustanud kontaktivaba reisimise laialdast kasutuselevõttu ning käimas on mitmeid algatusi, et kiirendada reisijate liikumist lennujaamades.
Mis on digitaalne reisiluba (DTC)?
Katsealgatuste edusammud kogu maailmas on erinevad ja kasutatav tehnoloogiline infrastruktuur on erinev, kuid suund on sisuliselt sama. Teisisõnu, nad üritavad üle minna traditsiooniliselt meetodilt, kuidas salvestada teavet, näiteks näoandmeid passi sisseehitatud NFC-kiibile, meetodile, mis salvestab teavet digitaalselt ja seob selle inimese nutitelefoniga. Euroopa Liit kavatseb välja töötada spetsiaalse ametliku reisirakenduse. Reisijad esitlevad lennujaamas oma nutitelefoni ekraane ja näotuvastuskaamerad sobitavad nende passifotod passipiltidega.
Üks kõige laialdasemalt testitud meetodeid on digitaalsete reisilubade (DTC) kasutamine. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) andmetel, mis on üks jõupingutusi toetavaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutusi, koosneb DTC kahest osast. Üks on virtuaalne osa, mis on passi salvestatud mitmesugused isikuandmed, teine on füüsiline osa, st inimese nutitelefoni salvestatud teave. Võltsimise vältimise tagamiseks on need kahte tüüpi teave krüpteeritud ja lingitud. „ICAO poolt välja töötatud DTC peamine omadus on see, et see võimaldab passide sisu elektrooniliselt kontrollida ilma reisija saabumist ootamata, kinnitades teabe terviklikkust ja autentsust,“ selgitas ICAO.
DTC kasutamiseks on kolm võimalust, millest kaks nõuavad paberpassi kaasaskandmist (kuid mitte tingimata seda kasutada). Teisest küljest ei nõua kolmas meetod, mida saaks mõne aasta jooksul realiseerida, isegi passide väljastamist. 2024. aasta alguses viis Soome Piirivalveamet (Rajavartiolaitos, RVL) läbi DTC väikesemahulise piloodi, kasutades riigi poolt välja töötatud mobiilirakendust kahekümne kahel (22) lennufirmal. Reisijatel paluti kaasas kanda oma passe, kuid selle tulemusena kulus piiril reisijate kontrollimiseks vaid kaheksa sekundit inimese kohta ja tehniline protsess viidi lõpule neist kahest sekundist. „Kiirus on kohustuslik, kui kavatsete sujuvalt hakkama saada suure hulga reisijatega,“ ütleb DTC pilootprojekti juhtiv Mikko Weisänen.
Kui lennujaamas järjekorras ootamise pettumus on kadunud, tervitavad paljud inimesed seda. Teiselt poolt on tekkinud ka mure seoses üleminekuga digitaalsetele reisidokumentidele. Samuti tuntakse muret selle pärast, kuidas tuleks isikuandmeid kaitsta, muret teatavate problemaatiliste jälgimistehnoloogiate, näiteks näotuvastuse normaliseerimise pärast, muret selle pärast, et digitaalse autentimise süsteeme laiendatakse ühiskonna teistesse valdkondadesse, samuti selle pärast, kes lõpuks neid tehnoloogilisi infrastruktuure ehitab ja haldab.
ICAO dokumendis topeltmaksustamise vältimise lepingute kohta juhitakse tähelepanu mõningatele riskidele. Näiteks sellised kuriteod nagu “identiteedivarguse pettused“, mille puhul DTC-dest varastatud teavet kasutatakse reisija teesklemiseks, süsteemiriketest tingitud reisiviivitused ja näotuvastussüsteemi rikkest tingitud „autentimata valepositiivsed“ takistavad reisijal reisida, välja arvatud juhul, kui on olemas alternatiivne identiteedi kontrollimise vahend. Näotuvastussüsteemid on olnud vastuoluline tehnoloogia juba aastaid.
Ohutusega seoses on palju muresid
Erinevad ettevõtted üle maailma töötavad selle nimel, et luua autentimissüsteeme, mis suudavad tõestada, et inimene on see, kes ta väidab end olevat, ja siduda ta ametlike valitsuse andmebaaside ja süsteemidega. Mozilla globaalse tootepoliitika juhi Udubhav Tiwari sõnul hõlmab nende toodete ja süsteemide arendamine „lõimprivaatsuse“ kontseptsiooni, mis arvestab privaatsuse kaitset alates projekteerimisetapist, ning tehakse jõupingutusi andmete minimeerimiseks, töödeldes ainult minimaalselt vajalikke andmeid. Samuti on tõsi, et endiselt on palju muid riske.
„Keegi ei tea tegelikult, kui on need süsteemid turvalised,“ ütles Tiwari, lisades, et üldiselt puudub mure kasutatavate tehisintellekti (AI) süsteemide „õigluse, vastutuse ja läbipaistvuse“ pärast. „Tegelikult arendatakse neid süsteeme sageli salaja viisil, mida iga ettevõte on ise välja töötanud,“ ütles Tiwari.
Lisaks juhib Tiwari tähelepanu sellele, et isikuandmete käsitlemine on erinevates riikides erinev. Eri riikides on erinevad kvaliteetsed andmekaitsesüsteemid ning reisijate isikuandmete valitsusele ja õiguskaitseasutustele edastamise suhtes kohaldatakse erinevaid standardeid. Mõnel juhul võidakse teavet müüa kolmandatele isikutele. „Näiteks kui mul on vaja kontrollida oma isikut ökoloogilise identifitseerimise kaudu, Saksamaa on riik, kuhu ma tunnen end mugavamalt reisides kui kusagil mujal maailmas, sest ma usaldan Saksamaa andmekaitsekeskkonda ja reguleerijaid. Teiste riikide puhul see nii ei ole,“ ütles Tiwali.
Mis tahes süsteemi puhul tahavad kasutajad teada, kas nende isikuandmeid kasutatakse nii, nagu nad peaksid olema, ütles turvafirma Entrust digitaalse autentimise asepresident Adam Tsao. Näiteks tahavad kasutajad tema sõnul rohkem kui midagi muud teada selle kohta, kes ja mis eesmärgil teabele juurde pääseb ning kes saab probleemide tekkimisel milliseid volitusi kasutada. „Kuna maailm muutub digitaalsemaks, kõigil on meeleheitlik soov anda õigele inimesele õigel ajal ja õigel eesmärgil õiges koguses teavet,“ ütles Cao. Kuid see ei pruugi nii toimida.
Indias on näotuvastuse pardasüsteem nimega „Digi Yatra“ saanud palju kriitikat. Biomeetrilise autentimise tehnoloogiale spetsialiseerunud ajakirja Biometric Update mitme artikli kohaselt on süsteemi kasutuselevõtu ja toimimisega probleeme ning reisijad registreeritakse ilma loata spetsiaalses rakenduses, mis peaks olema vabatahtlik. Ta ütles, et probleem on olemas. „See mittevabatahtlik tava on Indias nii levinud, et valitsust ega kedagi teist ei ole enam võimalik vastutusele võtta,“ ütles Disha Vama Interneti-vabaduse fondist, internetiõiguste ja privaatsuse eest seisvast rohujuure rühmitusest.
Digi Yatra tegutseb Indias 24 lennujaamas ja eeldatavasti avatakse see rahvusvahelistele reisijatele 25 aasta jooksul. Lisaks plaanivad riigi hotellid ja ajaloolised rajatised seda sertifitseerimistehnoloogiat kasutusele võtta. Varsti võib saabuda päev, mil teie nägu kasutatakse toavõtmena.
(Algselt avaldatud wired.com, tõlkinud jaapani keelde Mitsuko Saeki, toimetanud Mamiko Nakano)
Eestindas ja toimetas Revo Jaansoo (15.01.2025)
Allikas: WIRED
WIREDi THE WIRED WORLD IN 20XX seeria esitab rohkem kui 40 visionääri, sealhulgas Yuval Noah Harari, Audrey Tan, Takahiro Anno ja Rie Kudan ideid, kes on seadnud 2025. aasta märksõnad 10 valdkonnas, sealhulgas tehnoloogia, äri ja kultuur. Seda juhendit peetakse Jaapanis kohustuslikuks kõigile neile, kes tulevikku ellu viivad. Lisateavet leiate siit.
