ÜRO toetatud teaduskomisjon, mille ülesandeks oli hinnata 1989.aasta Montreali protokolli – osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kaotamise rahvusvahelise kokkuleppe – mõju, on leidnud, et osoonikiht tugevneb jätkuvalt ja selle tulemusena väldib Maa 0,3–0,5°. C globaalset soojenemist aastaks 2100.
1989. aasta kokkuleppe kohaselt keelati 99% osooni hävitavatest kemikaalidest, sealhulgas klorofluorosüsivesinikest (CFC), mis kunagi külmikuid jahedas hoidsid, kuna Antarktika kohal oli osooni hõrenemine – tuntud ka kui osooniauk.
Aruande kohaselt pöördub Antarktika augu hõrenemine umbes nelja aastakümne pärast täielikult tagasi. Arktika kohal asuv palju väiksem auk paraneb eeldatavasti palju varem, vahendab DW.
Aastaks 2066 peaks Antarktika osooniauk vähenema oma suuruseni 1980. aastal, samas kui Arktika auk teeb sama 2045. aasta paiku. Maakera teistes piirkondades peaks hõrenemine taastuma 2040. aasta paiku.
Lisaks CFC-dele leidus külmikutes, kliimaseadmetes, aerosoolides, lahustites ja pestitsiidides kunagi ohtralt osooni söövaid kemikaale, sealhulgas haloone, metüülkloroformi, süsiniktetrakloriidi, hüdroklorofluorosüsivesinikke (HCFC) ja metüülbromiidi.
Need ühendid ründavad osooni, vabastades kloori- ja broomiaatomeid, mis lagundavad stratosfääris osoonimolekule.
Alates ainete keelustamisest on kloori ja broomi kontsentratsioonide vähenemine aidanud piirata inimeste kokkupuudet päikese kahjulike UV-kiirtega, mis võivad põhjustada nahavähki, katarakti ja pärssida immuunsüsteemi. – DW
“Tänu ülemaailmsele kokkuleppele on inimkond ära hoidnud suure tervisekatastroofi, mille põhjuseks on ultraviolettkiirgus, mis valgub läbi tohutu augu osoonikihis, ” ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres mullu 16. septembril, ülemaailmsel osoonipäeval.
Mõju kliimamuutustele?
Vahepeal kinnitas vaekogu lepingu positiivset mõju kliimale lisahüvena, mis tõenäoliselt keskkonnakaitsjaid ei vaigista.
“Kaitstes taimi ultraviolettkiirguse eest, võimaldades neil elada ja säilitada süsinikku, on see vältinud kuni 1 °C täiendavat globaalset soojenemist,” ütles ÜRO juht Antonio Guterres, kes kiitis protokolli mõju osoonile ja kliimale ning lisas. et see oli “universaalselt ratifitseeritud ja otsustavalt rakendatud” globaalse tegevuse mudel.
“Ainult peegeldades Montreali protokolli koostööd ja kiiret tegutsemist mujal, saame peatada süsinikureostuse, mis meie maailma ohtlikult soojendab,” jätkas Guiterres. “Montreali protokoll on edukas, sest kui teadus avastas ohu, millega me kõik silmitsi seisame, tegutsesid valitsused ja nende partnerid.
Ja kõlab hämmastavalt, et (Kom)Postimees väidab, et Eesti jalajälg on neli korda suurem. Kellega võrreldes? Mõttetu ajakirjandusega?
