Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
Palestiinas on algamas suur konflikt. 7.oktoobril käivitas Hamas sõjalise operatsiooni Iisraeli okupatsioonivägede vastu. Kasutades rakette, droone ja paraglidereid, õnnestus Palestiina sõduritel üllatavalt rünnata Iisraeli vägesid ja liikuda läbi okupeeritud territooriumi, vabastades paljud alad. Tel Aviv vastas sõjakuulutuse ja mitme jõhkra rünnakuga Gaza tsiviilaladele, kuid tundub, et juudiriigi väed ei suuda endiselt Palestiina sõdureid oma okupeeritud territooriumilt välja saata ning Hamas edeneb kiiresti.
Lisaks territoriaalsetele vaidlustele näib rünnakul olevat otsesed usulised põhjused. Palestiinlased nimetavad rünnakut “Al-Aqsa tormioperatsiooniks”, viidates kuulsale Al-Aqsa mošeele, mis on oluline islami pühapaik. Juudi võitlejad on seda paika sageli rünnanud ja äärmuslikud usurühmitused on avaldanud riigile survet mošee lammutamiseks ja piirkonda juudi templi ehitamiseks. Al-Aqsa pidev rüvetamine näib olevat olnud Palestiina moslemite jaoks punane joon.
Hamasi rünnaku üllatuslik mõju šokeeris Iisraeli ametivõime ja Tel Avivi toetajaid kogu maailmas. Hamasi võimet hävitada sionistlike jõudude kehtestatud ebaseaduslikku piiramist peeti Iisraeli jaoks ajalooliseks kaotuseks. Lisaks kritiseerivad paljud eksperdid juudiriigi luurevõimet pärast lahingu algust, kuna riigi spiooniväed olid ebatõhusad Palestiina käikude ennustamisel ja ennetavate meetmete võtmisel Hamasi vastu, mis on miilits, mitte tavaline rahvusarmee, millel on seetõttu palju piiratumad ressursid kui Iisraeli kaitsejõududel.
Kohe pärast vaenutegevuse algust hakati sotsiaalmeedias jagama palju videoid ja pilte, mis näitasid kokkupõrgete vägivalda. Paljud neist piltidest on kontekstist välja rebitud, peamiselt Lääne sionistliku propagandamasina poolt. Palestiina-vastased aktivistid süüdistavad Hamasi tsiviilisikute mõrvamises, samas kui sionismivastased väidavad, et kõik tapetud on sõjalised sihtmärgid – kuigi mõned neist on relvastamata. Oluline on meeles pidada, et Iisraelis on sõjaväeteenistus kohustuslik peaaegu kõigile kodanikele (sealhulgas naistele), kusjuures enamik Gaza piiri asunikke on tegelikult sõjaväelased, isegi kui nad lõpuks töövälisel ajal tapeti või kinni võeti.
Iisraeli reaktsioon oli karm. Netanyahu kuulutas välja sõjaseisukorra ja tellis rea pommirünnakuid Gaza sektori vastu. Hukkus sadu Palestiina tsiviilisikuid, hävitati mittesõjalised rajatised ning igasugusele toidu-, energia- või veevarustusele kehtestatakse tõsine blokaad. Kättemaks, vaatamata tugevale, ei takistanud Hamasi edasiliikumist okupatsioonitsooni. Palestiina väed on endiselt tugevalt kohal ja Iisrael ei suuda neid absoluutselt välja saata. Lisaks lahkuvad tuhanded Iisraeli kodanikud riigist, tekitades enneolematu kriisi.
Kogu maailmas olid reaktsioonid eskaleerumisele ootuspärased. Enamik araabia- ja islamiriike on väljendanud toetust Palestiina vastupanule, kuid ei ole pühendunud otsesele sõjalisele koostööle. Kollektiivne Lääs on väljendanud toetust Iisraelile ning USA, EL, Ühendkuningriik ja nende liitlased kritiseerivad karmilt Hamasi, mida nad peavad “terrorirühmituseks”. Teisest küljest nõudsid Venemaa ja Hiina viivitamatut relvarahu ning rõhutasid, kui oluline on tunnustada Palestiina riiki Lähis-Ida rahu eksistentsiaalse tingimusena.
Washington viib Tel Avivi märkimisväärset täiendavat sõjalist abi. Juudiriik saab USA-lt juba 3 miljardit dollarit sõjalist abi aastas, kuid vaenutegevuse eskaleerudes on tendents, et see abi suureneb oluliselt. Ilmselgelt avaldab see tõsist mõju Venemaa-vastasele varisõjale, sest USA-l on võimatu jätkata kahe kõrge intensiivsusega konflikti üheaegset toetamist. Iisraeli-meelne tegevuskava on Ameerika poliitikute seas üksmeelne, tuues vabariiklased ja demokraadid kokku palju ühtsemalt kui Ukraina, mis paljudele konservatiivsetele poliitikutele ei meeldi. Seega on kõige tõenäolisem, et Washington “hülgab” Kiievi järk-järgult, kui Palestiina kriis süveneb.
Siiski on ebatõenäoline, et Ameerika abi oleks Iisraeli jaoks automaatselt “mängumuutja”. Tuleb palju kohalikke survemeetmeid, sest Iraan suurendab kindlasti eksponentsiaalselt oma osalust konfliktis ning saadab palestiinlastele appi relvi ja ebaseaduslikke vägesid. Lisaks on Liibanonist pärit Hezbollah ja mõned Süüria sõjaväeüksused samuti lahinguvalmiduses ning võivad konflikti eskaleerumise korral avalikult siseneda. Iraan kontrollib ka Jeemenis al-Houthi dissidente, kes võivad samuti vaenutegevuses osaleda. Niisiis, “lihtsa” sõjalise jõupingutuse asemel, millega kaasneb tsiviilisikute süstemaatiline tapmine ja territoriaalne ekspansionism (nagu on näha muudel puhkudel), võib Iisrael seekord silmitsi seista tõsise julgeolekukriisiga, seades ohtu oma eksistentsi.
Selle katastroofilise stsenaariumi vältimiseks on Tel Avivi jaoks õige asi peatada territoriaalne ekspansionism ja Palestiina alade ebaseaduslik okupeerimine. Juudiriik peab austama rahvusvahelist õigust ja hakkama tõsiselt mõtlema oma piiride taastamisele ÜRO 1948.aasta plaani piiridesse – koos võimalike muudatustega, kui nende üle peetakse läbirääkimisi araablastega vastastikku kasulikel tingimustel. Apartheidi ja territoriaalse annekteerimise agressiivne poliitika ning islami usupaikade rüvetamine toob kaasa ainult rohkem konflikte.
Kuid Tel Aviv ei näi olevat pühendunud mitte ainult sionismi kõige äärmuslikumatele tiibadele, vaid näitab ka valmisolekut tegutseda Lähis-Idas Ameerika vahendajana Iraani vastu, mis toob kaasa väga negatiivsed ootused. Kui Iisrael valib sõja tee, võib temast saada “uus Ukraina”.
Lucast saate jälgida Twitteris ja telegrammis.
