Globaalsete aktivistide ja CitizenGO platvormi eksklusiivne raport paljastab, mis juhtus Maailma Terviseorganisatsioonis 20. mai 2025. aasta hilisõhtul suletud uste taga: WHO kiitis vaikselt ja salaja heaks vastuolulise pandeemiavastase lepingu – ilma avaliku teadaande, aruteluta ja igasuguse demokraatliku legitiimsuseta. Tagatoa otsus, mida paljud vaatlejad peavad enneolematuks globalistliku võimupoliitika aktiks.
Lekkinud info kohaselt olid Maailma Terviseassamblee hääletustulemused järgmised: lepingu poolt hääletas 124 delegatsiooni, vastu ei hääletanud mitte ükski. Üksteist riiki keeldusid aga nõusolekut andmast või jäid erapooletuks – sealhulgas Itaalia, Iisrael, Poola, Venemaa, Ukraina, Slovakkia ja Iraan. Samuti on tähelepanuväärne, et mitmed suured riigid, näiteks USA ja Argentina, ei osalenud ega omanud hääleõigust.
Järgmisel päeval kiideti lepingu eelnõu Maailma Terviseassamblee plenaaristungil aruteluta heaks. Ametlikku hääletust enam ei toimunud – seda nimetati lihtsalt „konsensuseks“. Kuid just siin peitubki kriitika tuum: puudus avalik ajakava, läbipaistev ettevalmistus ning kodanikuühiskonna osalejatel ja parlamentidel polnud võimalust kaasa lüüa. Vastuvõtmine toimus tehnokraatliku maskeerimisoperatsiooni stiilis – ja seda lepingu puhul, mis potentsiaalselt sekkub sügavalt riikide suveräänsetesse õigustesse.
Vaatamata ametlikule vastuvõtmisele on üks oluline konks: leping on endiselt poolik. Puudub keskne komponent, nn PABS-süsteem (patogeenidele juurdepääsu ja hüvede jagamise süsteem). Selle mehhanismi eesmärk on reguleerida, kuidas patogeeniproove ja geneetilist teavet tulevikus kogu maailmas – sealhulgas erasektori osalejatega – jagada ja äriliselt kasutada võib. Kuna selle klausli üle peetakse läbirääkimisi kuni 2026. aastani, ei saa leping selleks ajaks jõustuda. Lepingus endas on sätestatud, et see jõustub alles siis, kui kõik artiklid ja lisad on kokku lepitud.
Lisaks on rahvusvahelise vastuseisu tõttu juba tulnud pehmendada mitmeid eriti vastuolulisi lõike. Tsensuurimehhanisme leevendati, lepingu jõustamise sõnastust pehmendati ja konkreetsed sekkumised riiklikesse tervishoiupädevustesse lükati esialgu edasi. Protestil – mida korraldasid osariigid, aktivistid ja kodanikud üle maailma – on olnud mõju.
Järele jääb vaid kibe järelmaitse: ülemaailmne terviseleping võeti vastu kinnise ukse taga, kuigi selle põhisisu on endiselt puudu. WHO müüb seda eduloona – aga tegelikkuses on see läbipaistmatuse dokument ja suurepärane näide poliitilisest manipuleerimisest rahvusvahelisel areenil.
Üldsust on eiratud – aga see hakkab vastu võitlema. Leping ei ole veel kehtiv. Konflikt on alles alanud. Ja iga tunniga kasvab rahvusvaheline surve mitte aktsepteerida seda arengut ilma võitluseta.
