Ütleks, et koguni viimane aeg ja küsida: “Mis on meie endi panus?” Ma ei soovi pikalt kirjutada, sest pikemad arutlused peaksid järgnema teie südametes ja peades.
Meie seas on erinevate momentide esindajad. Kes tegelevad importkäskudega, nii riiklikul kui kohalike omavalitsuste tasandil; kes lihtsalt sõimavad valitsust ja ametnikke; kes ei saa arugi mis, miks ja kelle huvides toimub; kes kiruvad neid, kes ei tee toimuva õuduse suhtes midagi, ei tee piisavalt edukalt või teevad koguni valesti; kes tegutsevad ennast ohverdavalt kodumaa ja laste tuleviku nimel, aga nende panusest üksi ei piisa.
Tänane Eesti on meie kõigi ühislooming ja globalistide käpikute süüdistamine pole lahendus. Nad saavad tegutseda, sest meie laseme neil seda teha ja madistame omavahel, jättes välisvaenlase meid kollektiivselt hävitama.
Ma ei süüdista, pole minu asi kohut mõista, aga palun meil kõigil kaasa mõelda. Oma lahendustes tuleb meil koonduda, sest ainult siis oleme piisav jõud seismaks meie rahva hävitamisele orienteeritud protsessidele vastu.
Armas kaasmaalane, mis on Sinu isiklik panus, et päästa Eesti?
(Tegemist pole võistlusega, ma palun vaid mõelda mida te soovite ja mida selle nimel teete. Mäss ega rahutused pole lahendus, see on destruktiivne energia ja seda tänane valitsus ootabki.)
