Piisab sellest, et nn uuriva ajakirjanduse lipulaev Politico kritiseerib korraks Eesti süvariigi ettevõtmisi ning mõne valitud sekundi jooksul muutub toon tundmatuseni: tõe majakast on saanud kahtlane allikas, mis viib läbi infooperatsiooni, nendib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kommentaaris.

Kuidas tõe majakast ja uuriva ajakirjanduse lipulaevast, kelle väiteid pole kodumaine peavoolumeedia minu teada mitte kunagi küsimuse alla seadnud, saab ühtäkki valede edastaja ja infooperatsiooni läbiviija?

Väga lihtsalt. Piisab sellest, et selge liberalistliku kallutatusega nn uuriva ajakirjanduse lipulaev kritiseerib korraks Eesti süvariigi ettevõtmisi – eelkõige meie poliitika sacrosanctumiks kuulutatud välis- ja kaitsepoliitika vallas – ning kolme sekundi jooksul muutub toon tundmatuseni: tõe majakast on saanud kahtlane allikas, mis viib läbi infooperatsiooni, laimates meie kõige julgemat, ettenägelikumat ja kaastundlikumat peaministrit ja tema abilisi, eelkõige kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi isikus.

Loomulikult räägime Politico artiklist, milles anonüümseks jääda soovivad Euroopa ametnikud väitsid, et Eesti on Ukrainale relvi saates kasutanud Euroopa rahurahastut oma relvastuse uuendamiseks.  “Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku spinniga, Politico edastab valet, üritab lüüa lõhet liitlaste vahele, et Ukraina toetamiselt hoogu maha võtta,” kommenteerib Salm.

Peame nüüd hoogu: seesama väljaanne, mis aastaid tagasi kirjutas, et Donald Trump on tulnud võimule venelaste abiga, on ühtäkki edastamas ühe kõige pugejalikuma lääne sõjalise mutrikese ehk Eesti süvariigi suundumuste aadressil kriitikat tehes pahatahtlikku spinni, valet ning löömas lõhet liitlaste vahele? Ehk tegemas mida? Eks ikka Kremli tööd, nagu siinmail on tavaks lausuda.

Politico artikkel paistab infooperatsioonina, kuna selle ajastus olla väga veider, tunnistab endine kaitseväe juhataja ja praegune Euroopa Parlamendi liige Riho Terras sotsiaalmeedias. Võtame taas hoogu maha ja mõtleme: seesama väljaane, mis kaks nädalat enne Eesti parlamendivalimisi teavitas, et kuulus Prigožin olla avalikkusele kättesaamatute dokumentide andmetel sekkunud mõned aastad tagasi Eesti Euroopa Parlamendi valimistesse, üllitades ühe totra Facebooki grupi “Estoners“, kus olla jagatud paari vigases eesti keeles valmis treitud ja kogu täielise vabariigi vundamendi värisema pannud meemut, on nüüd ühtäkki hakanud tegelema veidralt ajastatud infooperatsiooniga? Ja kelle kasuks? Ju ikka Venemaa, sest kes teine sooviks liitlaste vahele lõhet lüüa, nagu Kusti Salm vihjas.

“Politico eksis ajakirjanduse põhitõdede vastu ja näitas Eestit ühepoolselt,” teatab Postimees oma juhtkirjas ning nendib, et Eestit süüdistatakse anonüümsetele allikatele toetudes, ära pole kuulatud teise poole selgitusi.

Sedapsi. EKREt Prigožiniga seostavas loos olid allikaks dokumendid, mille autentsust pole keegi tõendanud ning mida hoolimata ajaloolase Jaak Valge korduvatele palvetele pole keegi ei temale, rääkimata avalikkusest, ette näidanud. Kui palju aga said EKRE esindajad sõna Politico artiklis? Ümmargune null.

Ma ei mäleta, et Postimees oleks loo ilmumise ajal kirjutanud, nagu ta tegi seda mainitud juhtkirjas, kuidas “[a]jakirjanduse kuldreegel on, et konflikti puhul tuleb alati ära kuulata vastaspool.”

Ma ei mäleta, et enne valimisi oleks keegi peavooolumeediast tõstatanud küsimuse Politico loo vastavusest ajakirjanduseetika nõuetele.

Postimehe juhtkiri mainib pooleldi häbiga ära ühe Marek Strandbergi artikli või sõnavõtu, kus viimane olevat arvanud, et Politico teiste hulgas EKREt käsitleva loo saaks tembeldada infooperatsiooniks. Kui paljud teist, head kuulajad ja vaatajad, on lugenud seda Strandbergi teksti?

Kus on aga vastavasisulised juhtkirjad, teemalood ja arvamuslood nii ERRis kui ka Postimehes, olukorras, kus kaks nädalat enne riigikogu valimisi väidab välismeedia ilmselgelt valelikult, et ühel Eesti suurimal parlamendierakonnal on võimalikud sidemed Prigožiniga? Jälle null.

Vastupidi. Plaksutatakse kaasa, kuna maailmavaatelisel põhjusel on sobilik, et EKREt välismeedias mustatakse – tulgu kasu kasvõi Eesti enda rahvusvahelise maine kaotuse ja välise ning hämarat algupära oleva poliitilise sekkumise hinnaga.

EPList, Delfist ja ülejäänud luigemeediast, mis Politico väidete levitamisest tegi kaks nädalat enne valimisi oma leivanumbri, pole mõtet üldse rääkida. Nende intellektuaalse aususe puudumise ja alatuse võtab kokku peatoimetaja Urmo Soonvaldi ülbe ja demagoogiline vastus Jaak Valgele. „Kes vähegi on [Politico] artiklit lugenud, saab aru, et tegu on erakordselt põhjaliku, detailse ja kontrollitud uurimistööga, mille ettevalmistamine võttis kuid. On täiesti põhjendamatu ja ekslik väita, et lugu Prigožini kuritegelikust tegevusest ja plaanidest tehti Eestit silmas pidades ja meie valimisteks ajastades,” kirjutab Soonvald ning soovitab Valgel vaadata peeglisse, sest peegel seinal ei valeta.

Näete siis nüüd, milline tasemevahe võib olla ühe ja sama väljaande artiklitel, kui nad puudutavad poliitilisi vastaseid või meie enda süsteemi mutreid. Kui on vaja konservatiivide kohta levitada laimu, “on tegu erakordselt põhjaliku, detailse ja kontrollitud uurimistööga”. Kui sama väljanne kritiseerib päikesevalitsust ja selle ettevõtmisi, on tegu “vale levitamise ja infooperatsiooniga.”

Ma ei taha väita, et Politico artikkel Eesti relvaabi ja Euroopa rahurahastuse kasutamise kohta oleks 100% õige. Kui Eestil pole olnud ühte relvatüüpi, mida artikkel väidab, et teise vastava võimekusega relvaga asendada, siis on tegu faktiveaga. Kui ei oodatud ära Eesti riigi esindajate vastust, kujutab see endast aga ajakirjanduseetika rikkumist.

Ent vähemalt sama põhjalikud süüdistused oleks tulnud kodumaisel meedial ja Eesti avalikkusel esitada Politico suunas ka siis, kui valetati EKRE kohta, tuginedes dokumentidele, mida asjatundjad ega avalikkus pole senini saanud hinnata.

Ma ei väida, et üks Politico artikkiel on õige ja teine vale  – need on mõlemad valed. Eesti meedia reaktsioon kahe artikli osas on aga risti vastupidine.

Politico jääb kogu Eesti meediat, eelkõige aga Delfit ja Ekspress Gruppi, kummitama veel pikaks ajaks.

Postimees, luigemeedia ja kohaliku poliitika suunanäitajad peaksid lõpuks mõistma, et peegel seinal ei valeta, kui parafraseerida Delfi ja EPLi valedevabriku juhti Urmo Soonvaldi.