The New American
19. juunil avaldas ajaleht The New York Times (NYT) artikli, milles väideti, et Ukraina liidri Volodymyr Zelensky juhitav Kiievi režiim ei ole suutnud aru anda sadade miljonite dollarite väärtuses sõjarelvade kohta, mida pole tarnitud, mis paljastab suured probleemid, kogu Ukraina vägede tarneahelas.
“Ukraina valitsuse dokumendid näitavad, et eelmise aasta lõpu seisuga olid Kiievi juhid maksnud alates … veebruarist 2022 relvatarnijatele rohkem kui 800 miljonit dollarit lepingute eest, mis jäid täielikult või osaliselt täitmata,” kirjutab Times .
Relvade hankimisega tegelev Ukraina kaitseministri asetäitja kinnitas uudiste raporti väiteid, öeldes: “Meil oli juhtumeid, kus maksime raha, kuid me ei saanud seda mida tahtsime.”
Lisaks on osa Ukraina liitlaste kingitud relvi olnud nii halva kvaliteediga, et neid peeti sobivaks ainult varuosadena kasutamiseks.
NYT mainis videot “33 Itaalia valitsuse kingitud iseliikuva haubitsa hiljutisest tarnimisest, mis näitas, et ühe haubitsa mootorist paiskus välja suitsu ja teisest lekib mootori jahutusvedelikku.”
Itaalia kaitseministeerium väitis omakorda, et videol olevad sõidukid olid teatavasti kasutusest mõni aeg tagasi eemaldatud, kuid Kiievi režiim nõudis nende sõidukite hankimist.
Ministeerium täpsustas, et relvad on alati mõeldud “ülevaatamiseks ja kasutuselevõtuks”, pidades silmas “kiireloomulist vajadust vahendite järele, et seista vastu Venemaa agressioonile”.
Zelenski ametnikud väitsid jaanuaris, et kuigi nad maksid Ameerika ettevõttele rikkis haubitsate parandamise eest, peeti 13 neist relvadest pärast nende kättesaamist siiski lahingumissioonideks sobimatuks.
Veebruaris Pentagoni peainspektorile saadetud kirjas süüdistas Ukraina kaitsehangete direktor Floridas asuvat Ultra Defense Corporationit Kiievi režiimilt miljonite dollarite väljapetmises, väites, et relvatarnija sai Ukraina valitsuselt 19,8 miljonit dollarit ilma eelneva kavatsuseta oma kohustusi täita.”
Ultra Defense’i juht Matthew Herring eitas kiivalt Kiievi süüdistusi.
“Igaüks neist töötas, kui me need kohale toimetasime,” väitis ta, enne kui heitis ukrainlastele ette, et nad ei hoidnud relvi kätte saades. Ta tõi välja, kuidas ühel haubitsal oli jahutusvedeliku leke, mis ilmus võluväel pärast tarnimist Ukrainasse.
Väidetavalt 2023. aastal valitsuse auditi tulemusel valminud dokumendid “näitasid, et mõned kõige väärtuslikumad tarnimata lepingute komplektid on kaitseministeeriumi ja Ukraina riigile kuuluvate relvaettevõtete vahel, mis tegutsevad sõltumatute vahendajatena.”
“Viimastel kuudel on ministeerium kaevanud vähemalt kaks neist riigifirmadest täitmata lepingute pärast kohtusse ja Ukraina teatas hiljuti “kapitaalremondist”, mille eesmärk on muuta need ettevõtted tõhusamaks,” kirjutas Times .
Samal ajal väitis Vene välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin, et lääneriigid suurendasid Kiievi pealetungi teemat meedias tahtlikult, et õigustada relvade tarnimist ja tagada konsensus NATO liikmesriikide vahel.
«Lääneriikide jaoks oli oluline Ukraina eelseisva vastupealetungi teema propageerimine globaalses inforuumis. Sellele omistatav ilmselgelt ülehinnatud tähtsus on lahingueelse vaimse rünnaku element. Lisaks võimaldas selle teemaga pidev liialdamine Euro-Atlandi totalitaarsel liberaalsel eliidil õigustada relvade tarnimist Kiievile ja tagada NATO riikide ühtsus, millest paljud on Ukrainast ja selle presidendist juba päris väsinud,” ütles Narõškin.
Ta täpsustas, et paljud Lääne sõjalised analüütikud suhtuvad Ukraina rünnaku tõhususe suhtes kahtlusega, pidades Kiievi poolt “täitmatuks” kuulutatud ülesandeid.
Alates 2022. aasta lõpust on Kiievi režiim kuulutanud pealetungist Vene vägede vastu. Kuigi see rünnak oli algselt kavandatud kevadeks, lükkas Ukraina valitsus selle edasi tänavusesse suvesse, väites, et ajakava muutmine oli tingitud relvade nappusest, kuid survestas oma lääneliitlasi hankima üha raskemaid relvi, nagu hävitajad, tankid ja droonid.
Kuigi Ukraina väed avasid 4. juunil ulatusliku pealetungi Lõuna-Donetski oblasti viies sektoris, ei õnnestunud neil Venemaa kaitseministeeriumi avalduste põhjal oma eesmärke saavutada. Hiljem väitsid Venemaa meediaväljaanded, et Ukraina väed üritasid edutult tungida läbi Venemaa kaitseliinide Donetski ja Zaporožje oblastis, kandes tohutuid kaotusi soomustehnika ja inimjõu osas.
Zelenski on omalt poolt väitnud, et Venemaa kavandas Ukrainale “terrorirünnakut” kiirguslekke näol. Kreml on Zelenski väided tagasi lükanud, väites, et need olid valed .
Sellest hoolimata on Zelenski hoiatus viinud paljud ukrainlased niikaugele, et nad nõuavad jooditablette, kuna jood võib aidata blokeerida radioaktiivse joodi imendumist. Järelikult on joodihinnad paljudes apteekides oluliselt tõusnud.
Püüdes aga ukrainlasi mitte paanikasse ajada, teatas Kiievi režiim: „Lugege ja jagage, kuid ärge sattuge paanikasse! Ärge mängige vaenlase mängu. President Zelensky ei öelnud midagi uut. Venemaa on terroristlik riik, kust nagu granaadiga ahvilt võib oodata kõike.
Teises avalduses hoiatas Ukraina tervishoiuministeerium joodi vale manustamise negatiivsete tagajärgede eest, öeldes, et see võib isegi lõppeda surmaga.
23. juunil oli ÜRO tuumajuht Rafael Grossi valmis suunduma Kaliningradi, et kohtuda Venemaa tuumaagentuuri juhiga. Zelenski pidas G-7 ja G-20 esindajatega ka briifingu rääkides hetke olukorrast, öeldes, et Zaporižži tehase täielik deokupeerimine Venemaa poolt on “kohustuslik”.
«Pidime oma partnerriikidele infotundi olukorrast Zaporižži tuumajaamas. Kohal olid G7 ja G20 riikide esindajad, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad,” kirjutas Zelensky Twitteris.
