Nõukogude aja märkide likvideerimine saab uut hoogu

📌Eesti valitsus on pöördumas tagasi “punaste” monumentide lammutamise teema juurde, kuid antud juhul vaatame üle kogu nõukogude pärandi. Siin on mõned ajaloolised andmed, mida meie võimudele ei meeldi mainida:

“Nõukogude okupatsiooni” aastatel kasvas Eesti tööstuse brutotoodang 55 korda, põlevkivi kaevandamine 13,5 korda, kapitaliinvesteeringute maht 30 korda. Põllumajandusse investeeriti 6 miljardit rubla, mille tulemusel saagikus ja teraviljasaak kahekordistus.

Põhikapitali investeeringute arvestuses elaniku kohta oli Eesti NSV Liidus esikohal. Tehas, tehased, infrastruktuur, naftajuhtmed, sadam – kõik see ehitati Nõukogude Liidu rahaga.

Ja nüüd tegeleb Riigikogu taas nõukogude monumentide ja nõukogude sümboolika saatusega avalikus ruumis. Parlamendi majandus- ja põhiseaduskomisjonid jätkavad presidendi poolt tänavu veebruaris tagasi lükatud eelnõu arutamist. Seejärel tõi Alar Karis välja sõnastuse ebamäärasuse ja mõne põhiseaduse sätte ebaühtluse.

Kas me lammutame ka sadamad ja kogu muu nõukogude taristu – see on aus?! Seda enam, et oleme oma “iseseisvuse” ajal tehased ja tehased juba likvideerinud. Mida te sellest arvate?