Eelmise aasta oktoobris avaldatud uuringus võrreldi õpilaste käitumist enne ja pärast pandeemiat, kasutades 308 9–14-aastase nooruki uuringuid ja 101 algkooliõpetaja tähelepanekuid. Selles leiti, et klassiruumis õhutamine – ebaviisakas käitumine, nagu tundide katkestamine, reeglite eiramine ja lugupidamatuse ülesnäitamine – oli 2022. aasta sügisel märkimisväärselt suurem kui pandeemiaeelne tase 2019. aasta sügisel.
“Ma arvan, et paljud õpilased jäid ilma sotsiaalsetest oskustest, mida me aasta-aastalt õpetame. Lisage see suurenenud tööootusele olla isiklik ja madalamatele akadeemilistele teadmistele ning see kajastub ebatsiviliseerivas käitumises,” tsiteeritakse uuringus nimetamata õpetajat.
Uuring viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis täitsid õpilased enesearuandluse küsitlusi erinevate ebatsiviliseerivate käitumiste sageduse kohta klassiruumis, näiteks internetis käimine või tundide ajal mängude mängimine. Nad teatasid ka kiusamisest, emotsionaalsetest probleemidest ja oma sõprussuhetest.
Õpetaja tähelepanekud
Uuringu teises etapis paluti õpetajatel võrrelda oma õpilaste käitumist enne ja pärast pandeemiat. Nad teatasid klassiruumide häirete märkimisväärsest kasvust, 42 protsenti ütles, et väärkäitumine toimus iga päev, võrreldes vaid 6 protsendiga enne pandeemiat.
Õpetajatel paluti hinnata ka klassiruumi teravuse tõsidust. Õppeaastal 2021–2022 hindas 68 protsenti algklassiõpetajatest seda “mõõdukalt tõsiseks” või “väga tõsiseks”, võrreldes 32 protsendiga enne pandeemiat. Vahepeal hindas ainult 17 protsenti seda “veidi tõsiseks” või “üldse mitte tõsiseks”, võrreldes 62 protsendiga enne pandeemiat.
Õpetajad märkisid, et paljudel õpilastel puudusid olulised sotsiaalsed oskused ja neil oli raskusi klassiruumi rutiinide järgimisega. See oli eriti ilmne nooremate õpilaste puhul, kellel oli raskusi eneseregulatsiooni ja teistega koostöö tegemisega, öeldi uuringus.
“Enne Covidit ja veebipõhist õpet olid õpilased oma õpetajate suhtes lugupidavad. Nad tõstsid käe, ei katkestanud tundide ajal, lisasid õppetundidele väärtuslikke kommentaare. Sel aastal on õpilasi olnud tervelt 180. Nad ei tea, kuidas tunnis vastavalt käituda,” tsiteeriti üht osalenud õpetajat.
“Õpilased vajavad palju juhendamist, kuidas teistega lahkelt ja koostöövalmilt koostööd teha,” ütles teine õpetaja, samas kui teine lisas, et mõnel juhul häirib õpilaste initsiatiiv tunde ja sunnib õpetajaid “loobuma” oma tunniplaanidest sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemide lahendamiseks.
Õpetajad teatasid ka, et õpilased olid individualistlikumad ja ei arvestanud rühmatöö ega klassiruumi reeglitega. “Õpilased on isekad, ei hooli teistest, ootavad, et nende eest tehtaks kõik, ei lahenda üldse probleeme,” märkis üks õpetaja. “Nad teevad, mida tahavad, millal tahavad.”
Uuringu kaasautoriks oli McMasteri ülikooli abiprofessor Natalie Spadafora; Brocki ülikooli professor Tony Volk; ja Elizabeth Al-Jbouri, Calgary ülikooli teadlane.
