Joe Biden ja Valge Maja kõrged abid on arutanud tõenäosust, et Benjamin Netanyahu “poliitilised päevad on loetud” ja hindavad võimalikke järeltulijaid, kuna Iisraeli peaministri populaarsus jätkab langust pärast eelmisel kuul toimunud edukat Hamasi rünnakut Iisraeli vastu, teatas Politico 2 .novembril.
Kahe kõrge administratsiooniametniku sõnul on Netanyahu eeldatava võimult langemise teema päevakorda tõusnud viimastel Valge Maja kohtumistel, sealhulgas pärast Bideni viimast reisi Iisraeli, kus ta kohtus Netanyahuga pärast Hamasi ootamatut rünnakut 7.oktoobril.
Biden on isegi soovitanud Netanyahul mõelda õppetundidele, mida ta oma võimaliku järglasega jagaks, lisasid kaks administratsiooniametnikku.
Üks praegune USA ametnik ja endine USA ametnik kinnitasid eraldi, et Bideni administratsioon usub, et Netanyahu ei jää kauaks ametisse. Praegune ametnik usub, et Netanyahu ametiaeg peaministrina võib kesta vaid paar kuud Iisraeli avalikkuse viha tõttu, mis tulenes Hamasi ootamatust rünnakust 7.oktoobril ja luuretõrgetest, mis näisid olevat toimunud, et seda lubada.
Hamasi rünnakus sai surma umbes 1400 iisraellast, sealhulgas sõdureid ja tsiviilisikuid. Mõned tapsid Hamasi võitlejad, teised aga risttules, kui Iisrael kasutas ülekaalukat jõudu, et kõrvaldada paljud iisraellasi vangi võtnud Hamasi võitlejad.
Hamasil õnnestus Gazasse tagasi vangistada üle 200 iisraellase ning Iisraeli avalikkus ja isegi vangid ise on Netanyahut ja tema parempoolset asunikkude valitsust karmilt kritiseerinud, kes on seadnud Hamasi sihikule sihikule ja Palestiina tsiviilelanike tapmise Gazas vangide ohutu tagasipöördumise asemel.
Lisaks usuvad paljud iisraellased, et valitsus lubas Hamasi rünnakul tahtlikult juhtuda, viidates armee ja politsei aeglasele reageerimisele, kuna Hamasi võitlejad tungisid sügavale Iisraeli territooriumile ja võtsid sihikule nii sõjaväebaase kui ka asulaid Gaza territooriumil.
Netanyahu on lubanud uurida luurevigu, kuid keeldub seda tegemast enne, kui sõda on lõppenud, mis võib kesta kuid või isegi aastaid.
“Iisraeli ühiskonnas peab toimunu üle arvestama,” ütles ametnik, kellele, nagu teistelegi, anti anonüümsus eravestluste üksikasjade kirjeldamiseks.
“Lõppkokkuvõttes peatub raha peaministri laual.”
Bideni reis Tel Avivi eelmisel kuul oli suures osas toetus, kuid praegune USA ametnik ütles, et Bideni administratsiooni sisekõnelustel Lääne-Aasiast on Netanyahu nõrk võimuhaaramine alati “taustal”. Ja Bideni abid kaasavad sõjategevusse juba hulga teisi Iisraeli poliitikuid, nii valitsuses kui ka opositsioonis.
Kahe kõrgema administratsiooniametniku ning praeguse ja endise USA ametniku sõnul on “need kõnelused andnud ka võimaluse hinnata erinevate iisraellaste mõtlemist, kes võivad riiki juhtida,” kirjutas Politico.
See viitab sellele, et USA võib soovida valida Netanyahu järglase, nagu nad tegid Ukrainas pärast 2014.aasta riigipööret tollase presidendi Viktor Janukovitši vastu.
USA ametnikud võtsid teadmiseks Netanyahu heakskiidu reitingu languse ja ennustavad, et Iisraeli või USA eelseisvad hinnangud luurealase läbikukkumise kohta on peaministri jaoks tõenäoliselt veelgi hukutavamad.
Bideni administratsiooni ametnikud on avaldanud Iisraeli valitsusele avalikke solidaarsusavaldusi, hoolimata inimõigusorganisatsioonide hukkamõistest, et Iisrael on võtnud sihikule Palestiina tsiviilelanikud massiliselt. Kuid nad on siiski mures selle pärast, kes võib olla Netanyahu järglane ja milline näeb välja päev pärast seda, kui Hamas lüüakse.
Iisraeli valitsus on koostanud plaanid Gaza etniliseks puhastamiseks ja annekteerimiseks, sundides piirkonna 2,3 miljonit elanikku põgenikena Egiptusesse põgenema, et mitte kunagi tagasi pöörduda. Valge Maja lisas oma hiljutises Kongressi täiendavas rahastamistaotluses rahastamise Gaza elanike Egiptuse Siinaile ümberpaigutamiseks, soovitades sellise jõupingutuse heakskiitmist.
Samal ajal on Valge Maja ametnikud avaldanud ka võimalust panna Gazas võimule Mahmoud Abbasi juhitud Palestiina omavalitsus või saata territooriumi kontrollima mitmerahvuselised väed, kuigi mitte tingimata koos USA sõduritega.
Netanyahu ja Biden olid vaenul juba enne sõda. Netanyahu toetas tugevalt endist presidenti Donald Trumpi ega paistnud olevat rahul sellega, et Biden ta 2020.aasta valimistel alistas. Biden on Netanyahust distantseerunud ka pärast seda, kui peaminister püüdis pärast eelmise aasta detsembris toimunud valimistel võimu taastamist Iisraeli kohtusüsteemi ümber vaadata. Netanyahu on kritiseerinud ka USA jõupingutusi pidada läbirääkimisi Iraaniga ja Bideni Valge Maja leebeid jõupingutusi Iraani naftaekspordi suhtes sanktsioonide jõustamiseks. Arvatavasti on selle põhjuseks Iraani suurima nafta ostja Hiina mõju Bidenile ärisuhete kaudu tema poja Hunteriga.
