Riikide suurem sekkumine turumajandusse on laiem trend ja meie riigijuhtide käed sinna ei ulatu, kuna otsused ja regulatsioonid tehakse Brüsselis, märgib Neivelt, ja lisab, et on meie valik, kas jookseme esirinnas või suhtume sellesse eluterve skepsisega.
https://arvamus.postimees.ee/7721985/indrek-neivelt-eesti-liigub-edasi-vasakule
Viidates ühele meie iseseisvusliikumise impulsile – IME-le ehk Ise Majandavale Eestile, sõnab Neivelt, et „me tahtsime ISE majandada ja meil oli eneseuhkust nagu korralikul talumehel sada aastat tagasi. Ise hakkamasaamisest oli kantud ka meie algusaastate majanduspoliitika: toetati ainult neid, kes ise hakkama ei saanud.”
„Täna oleme nendest põhimõtetest taganenud ja toetame kõiki: nii ettevõtjaid kui ka tavalist keskmist palka saavat kahelapselist peret. Nii elektritarbijat kui ka elektritootjat. Nii trolliga kui ka Teslaga sõitjat. Arusaamatu on, mis mõtet on raha maksudena kokku korjata, et sees siis tagasi jagada,” tõdeb Neivelt.
„Tänasel päeval ei ole riigi sekkumine seotud mitte niivõrd maksukoormusega, vaid kõikvõimalike regulatsioonidega, aga ka riigi toetustega. Enamasti tulevad kõik need reeglid Brüsselist ja tulemus sellest ei muutu, kas me valime vasak- või parempoolsed,” osutab Neivelt ja nendib, et kui regulatsioone vastu ei võeta, siis peab riik selle eest trahve maksma.
„Oleme varsti kakskümmend aastat Euroopa Liidu liikmed ja mõelgem, kui palju on selle aja jooksul kõikvõimalikke seadusi ja määrusi juurde toodetud. Ja mis on tulemus? Riik sekkub meie ellu aina rohkem ja rohkem: sa võid ettevõtte asutada poole tunniga või kiiremini, aga mõnes valdkonnas tegutsemiseks taotled siis terve aasta tegutsemislitsentsi. Ja sinu saatus sõltub ametnikest, kellel võib olla sinust kümme korda vähem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad,” juhib Neivelt tähelepanu olukorra absurdsusele.
Neivelt toob näiteks panganduse, kus riik garanteerib pankade hoiused, kontrollib kapitalinõuete kaudu pankade laenupoliitikat, kontrollib ja kinnitab omanikke ja juhte. Lisaks rahapesu tõkestamisega seotud raporteerimine. „Ja selle kõige tulemusena on pangad muutunud poolriiklikeks organisatsioonideks, aga samas ei tee riik midagi, kui pankade kasum on pikemat aega kaks korda suurem, kui see võiks olla ja peaks olema,” kritiseerib endine pangajuht praeguseks kujunenud asjade seisu.
„Või toetused ettevõtetele. Riik maksab vaatamata kõrgetele elektrihindadele taastuvenergia tootjatele toetusi. Kuigi loogiline oleks, et toetused oleksid kuni selle hinnani, milleni tootmine kasumlik ei ole. Kui tootmine on kasumlik, ei tohiks keegi toetusi saada. Aga toetusi saadi ka eelmisel aastal rekordiliste elektrihindade korral. Riik ehk meie kõik üheskoos maksime toetusi nii elektri müüjatele kui ka ostjatele. Isegi Soome tarbijaid toetasime 168 miljoni euroga. Absurdne, aga tegelikkus.”
„Paradoksaalne on veel see, et oleme oma elu lasknud üle reguleerida liberaalide juhtimisel,” osundab Neivelt ja lisab: „Ja justkui kirsiks tordil nimetame seda korda millegipärast liberaaldemokraatiaks.”
