Jätkuks põhiloole:
Intervjueeritavast
Dr med. Wolfgang Wodarg on sündinud 2. märtsil 1947. Ta on internist ja pulmonoloog, hügieeni- ja keskkonnameditsiini ning rahvatervise ja sotsiaalmeditsiini spetsialist. Aastatel 1994–2009 oli ta Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) föderaalparlamendi (Bundestag) liige.
„Pärast kliinilist tööd internistina oli ta muu hulgas 13 aastat Schleswig-Holsteini rahvatervise ametnik, samal ajal lektor ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ning Schleswig-Holsteini Meditsiiniühingu tervisekeskkonna kaitse ekspertkomisjoni esimees; 1991. aastal sai ta stipendiumi Johns Hopkinsi ülikoolis, Baltimore’is, Ameerika Ühendriikides (epidemioloogia). Saksamaa Bundestagi liikmena aastatel 1994–2009 oli ta algataja ja eestkõneleja Enquête’i komisjonis: „Kaasaegne meditsiin eetika ja õigus“, mis oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige, kus ta oli tervishoiu allkomisjoni esimees ning kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni aseesimees. 2009. aastal algatas ta Strasbourgis uurimiskomisjoni, mis uuris WHO rolli gripiviiruse H1N1 (seagripp) valdkonnas ning jätkas osalemist teaduseksperdina ka pärast parlamendist lahkumist. Alates 2011. aastast on ta töötanud vabakutselise ülikooli õppejõu, arsti ja terviseteadlasena ning oli kuni 2020. aastani Transparency International Germany vabatahtlik juhatuse liige ja tervishoiu töörühma juht. Lisateavet leiate tema veebisaidilt,“ vahendab Multipolar Magazin.
Euroopa Nõukogu tervishoiukomitee parlamentaarse assamblee esimehena kirjutas Wodarg 18. detsembril 2009 alla resolutsiooni ettepanekule,[1], mida arutati 2010. aasta jaanuaris erakorralisel arutelul ning ta on kutsunud üles uurima ravimi ja farmaatsiaettevõtete teatavat ärilist mõju Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) gripikampaania deklaratsiooni õiguspärasuse uurimise eesmärgil.[2] Ta algatas Euroopa Nõukogu uurimise H1N1 pandeemia 2009/2010 suhtes.
Haridus ja elukutse
Wodarg sündis Itzehoe linnas Schleswig-Holsteinis. Ta alustas arstiteaduse ja sotsiaalpedagoogika õpinguid 1966. aastal Berliini ja Hamburgi ülikoolis. Talle omistati arstilitsents 1973. aastal ja 1974. aastal kaitses ta Hamburgi ülikoolis doktorikraadi doktoritööga Psychische Krankheiten der Seeleute. Untersuchung über Selbsttötung, Alkoholismus und andere wichtige psychiatrische Erkrankungen (Meremeeste vaimuhaigustest – enesetapu, alkoholismi ja teiste peamiste psühhiaatriliste häirete uuringust), mis ilmus osaliselt (lk 1-81) kirjastaja Psychiatrie-Verlag, Wunstorf, Rehburg-Loccum (Sotsiaalpsühhiaatria töötoa dokumendid; 26) trükiste sarjas 1979. aastal.
Järgnevatel aastatel oli Wodarg laevaarst ning pärast uurimisreisi Lõuna-Aafrikasse. Temast sai seejärel Hamburgi sadamaarst. Alates 1983. aastast oli ta Amtsarzti Flensburgi tervishoiuosakonna ametnik, mille direktoriks sai ta samal kümnendil.[3] Wodarg on endine Flensburgi ülikooli lektor.
Erakondlik kuuluvus
Wodarg on olnud Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liige aastatel 1988–2021. Aastatel 1992–2002 oli ta SPD Schleswig-Flensburgi kreisi juht. 19. novembrist 2005 kuni 1. detsembrini 2007 oli Wodarg Flensburgi SPD ringkonna esimees.
Alates 1990. aastast oli ta riikliku tervishoiusektori sotsiaaldemokraatide liidu täitevkomitee liige ja alates 1994. aastast föderaalne aseesimees ning 2002. aastast oli ta föderaalse komitee esimees.
Bundestagi liige
Aastatel 1986–1998 kuulus Wodarg Nieby kihelkonnanõukogusse. Aastatel 1994–2009 oli ta Bundestagi liige. Seejärel oli ta aastatel 2003–2005 SPD pressiesindaja kaasaegse meditsiini eetika ja õiguse uurimiskomisjonis ning Saksa-Taani piiriala vähemuste küsimuste eestkõneleja.
Alates 1994. aastast esindas ta Flensburg-Schleswigi valimisringkonnas otse valitud Bundestagi kohta, kuid kaotas oma mandaadi 2009. aasta Saksamaa föderaalvalimistel.
Alates 1999. aastast kuulus ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse. Alates 2002. aastast oli ta sotsialistide fraktsiooni aseesimees ning alates 2006. aastast Saksamaa sotsiaaldemokraatide esimees ja Saksamaa delegatsiooni asejuht.
COVID-19 projekt
2020..aasta detsembris Euroopa Ravimiametile (EMA) esitatud petitsioonis nõudsid Wodarg ja pikaaegne (endine) Pfizeri meditsiiniteadlane Michael Yeadon kõigi modmRNA geneetilis-bioloogiliste mõjurite (toodete) peatamist.[4] Nende petitsioon väitis, et puuduvad tõendid, mis tõendaksid mõju mittepuudumist naistel viljatusele, võttes sihikule platsenta moodustamiseks vajaliku süntsütiin-1 valgu. [5] Kaiser Family Sihtasutuse jaanuaris läbi viidud uuringust selgus, et 13% USA elanikkonnast oli selleks asjaks arvamusel, et geneetiliste mõjurite (Covidi modmRNA tooted) puhul ei ole tootjad veenvalt suutnud regulaatoritele tõendada, kas nende tooted ei avalda otsest või potentsiaalset mõju naiste viljatusele. [6]
Viited
- ^ Wodarg, Wolfgang; Aburto Baselga, Fátima; Ayva, Lokman; Conde Bajén, Agustín; Czinege, Imre; Flynn, Paul; Grozdanova, Džema; Hancock, Michael; Huss, Jean; Marquet, Bernard; McCafferty, Christine; Ohlsson, Carina; Ünal, Mustafa; Volonte, Luca (18. detsember 2009). “Võltsitud pandeemiad – oht tervisele” (PDF). Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Arhiivitud asukohast originaal (PDF) 29. jaanuaril 2011. Laaditud 11. jaanuar 2010.
- ^ Taylor, Lynne (4. jaanuar 2010). “EL uurib farmaatsiat “valepandeemia” üle”. PharmaTimes. Laaditud 17. märts 2020.
- ^ Heinen, Nike (19. märts 2020). “Warum dieser Mann die Epidemie kleinredet”. Welt.
- ^ Rigby, Jennifer (30. juuni 2021). “Kuidas Covid-19 vaktsiini viljakuse müüt maakera tabas”. The Telegraph. London.
- ^ Sajjadi, Nikolai B.; (2021). “Ameerika Ühendriikide Internet otsib viljatust pärast COVID-19 vaktsiini väärinfot”. Osteopaatilise meditsiini ajakiri. 121 (6): 583–587. doi:10.1515/jom -2021-0059. PMID 33838086.
- ^ “Endine Pfizeri teadlane, kellest sai vaxi-vastane kangelane”. Reuters. Laaditud 21. jaanuar 2022.
Viidete 1-6 lähteallikas: Wolfgang Wodarg – Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, Wikipedia.org (22.08.2024)
Põhiloo lõpp.
