Üleeelmisel nädalal võttis Vene meedia teadmiseks Eesti peaministri Kaja Kallase viimased provokatiivsed avaldused. Ta on viinud Venemaa pisikese Balti naabri kindlasse Moskva-vastasesse positsiooni. Riik oli osa Ida-Euroopa riikide lainest, kes liitusid NATOga 2000. aastate keskel Bushi ajastul.
Ta nõuab Vene Föderatsiooni lagunemist. Kallas pakkus eelmisel nädalal riigi pealinnas Tallinnas toimunud debatil välja, et Venemaa võiks Ukraina sõja soovitud tulemusena muutuda palju “väiksemaks”.
“Venemaa lüüasaamine ei ole halb, sest siis sa tead, et ühiskonnas võib tõesti toimuda muutus,” ütles peaminister 17. Lennart Meri konverentsil, nagu on tõlgitud Venemaa RT-s.
Ta ütles, et praegu võib Vene Föderatsiooni tegelikult vaadelda kui “paljusid erinevaid rahvaid” ja et neid saab loomulikult jagada eraldi riikideks.
“Ma arvan, et kui teil oleks rohkem nagu väikerahvad … see ei ole halb, kui suur jõud tegelikult [tehakse] palju väiksemaks,” kinnitas Kallas.
Vaatamata oma väiksusele on Eesti viimastel kuudel olnud sõjaga seoses otsekohene. Näiteks näis see hiljuti toetavat Prantsusmaa presidendi Macroni üleskutset, et NATO kaaluks Lääne vägede saatmist Ukrainasse:
Eesti valitsus arutab “tõsiselt” võimalust saata väed Lääne-Ukrainasse, et võtta Ukraina vägedelt üle mitte-otsesed lahingu-, “tagala” rollid, et vabastada need rindel võitlema, kuigi otsust pole oodata, ütles Tallinna presidendi riikliku julgeoleku nõunik Breaking Defense’ile.
Loomulikult seisaksid need väed silmitsi Vene õhujõudude otsese rünnaku võimalusega, isegi kui nad on “taga” ja kaugel eesmistest lahinguliinidest.
Ja viimasel ajal on potentsiaali uueks piiritüliks:
Moskva soovib testida NATO “otsusekindlust” pärast seda, kui Kremli piirivalvurid eemaldasid poid, mis tähistasid Venemaa merepiiri Eestiga, selgub Sõjauurimise Instituudi (ISW) raportist.
Eesti politsei- ja piirivalveamet ütles pressiteates, et Vene korrakaitsjad eemaldasid ööl vastu neljapäeva osa Narva jõkke paigutatud ujuvpiirist. Poid kasutatakse laevateede tähistamiseks ning piir paigutatakse igal kevadel Tallinna ja Moskva vahel 2022. aastal sõlmitud kokkuleppe raames, teatas Eesti politsei.
Sellised provokatsioonid tõenäoliselt jätkuvad, võib-olla mingil määral kättemaksuks Eesti liidrite järjekindlalt julgetele Moskva-suunalistele märkustele.
Vene Föderatsiooni poliitiline kaart/riigid…
Lääne-meelsete Balti riikide liidrid on kogu Venemaa-Ukraina konflikti vältel üha enam rääkinud “karmist”, kuid lõpuks peavad nad kõik lootma tugevale Lääne toetusele, sealhulgas Washingtonist.
