NATO alliansi liikmed Läti ja Rumeenia teatasid, et Vene sõjalised droonid tungisid nende õhuruumi 7. septembril, riskides praeguse Venemaa-Ukraina sõja eskaleerumisega.
Rumeenia sõjavägi teatas, et kahtlustab, et Vene väed paigutasid drooni osana rünnakust Ukraina sadamarajatistele otse üle piiri.
Kuigi Rumeenias langenud droonifragmendid võisid olla osa Venemaa rünnakust Edela-Ukrainale, on ebaselge, miks võis droon Lätis alla kukkuda.
Kuigi Läti piirneb Venemaaga, eraldab teda Ukrainast Valgevene.
Iraani valitsus on varustanud Vene vägesid droonidega alates 2022. aastast.
Erinevad Shahedi droonitüübid hõlmavad õhust avastamiseks mõeldud lennukeid, samuti neid, mis suudavad laskemoona kanda ja käivitada.
Muud tüüpi Shahedi droone kasutatakse ka “loitering-laskemoonana” või “ühesuunaliste droonidena”, mis on mõeldud sihtmärkidesse kukkumiseks ja pardal oleva lõhkeaine plahvatamiseks.
The Epoch Times pöördus Läti kaitseministeeriumi poole Rezeknes alla kukkunud drooni tüübi kohta, kuid ministeerium keeldus täpsemaid üksikasju pakkumast.
Läti kaitseminister Andris Spruds kutsus NATOt üles tegema tihedamat koostööd Läti õhukaitse toetamiseks.
“Me peame tugevdama NATO õhuruumi kaitset ja edendama liitlaste kohalolekut Lätis NATO õhukaitse rotatsioonimudeli aktiivse rakendamise kaudu,” ütles Spruds 9. septembril tõlgitud avalduses.
The Epoch Times pöördus drooniintsidentide kommenteerimiseks Venemaa kaitseministeeriumi ja Venemaa välisministeeriumi poole, kuid kumbki amet ei vastanud avaldamise ajaks.
Paar intsidenti võivad eskaleerida praeguse Ukraina konflikti laiemaks vastasseisuks NATO ja Venemaa vahel.
Lätis toimunud avariid ta ei kommenteerinud.
7. septembri intsidendid ei ole esimene kord, kui Ukraina sõda on levinud NATO liikmesriigi territooriumile.
Kaks Poola kodanikku – NATO liikmesriik – tapeti, kui eksinud lahingumoon maandus Poola kaguosas Przewodowi külas, mis asub Poola-Ukraina piirist veidi eemal.
