Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) peasekretär Jens Stoltenberg kohtus 17. juunil Washingtonis president Joe Bideniga ja teatas, et enam kui 20 liikmesriiki 32-st on pühendunud oma kulutuste eesmärgile.
NATO liikmed nõustusid varem kulutama kaitsele vähemalt 2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. President Biden tõi välja, et 2 protsendile pühendunud liikmesriikide arv on pärast tema ametisse astumist kahekordistunud.
Hr Stoltenberg kinnitas ka, et Kanada ja Euroopa liikmesriikide kulutused on kasvanud 18 protsenti – see on aastakümnete suurim kasv.
Ainult kuus riiki täitsid selle eesmärgi, enne kui Venemaa Ukrainasse tungis. Endine president Donald Trump oli pikka aega kritiseerinud NATO riike, kes ei täitnud oma osa kaitsekulutustest ja ähvardanud mitte kaitsta alliansi liikmeid, kui nad ei maksa oma kokkulepitud osa.
Pärast kahepoolset kohtumist ajakirjandusega rääkides ütles Stoltenberg, et järgmisel kuul toimuval NATO tippkohtumisel tähistatakse “ajaloo edukaima liidu” 75. aastapäeva ning tehakse otsuseid kaitsekulutuste suurendamise ning Ukrainale julgeolekuabi ja sõjalise väljaõppe andmisel juhtrolli võtmise kohta.
President Biden ja hr Stoltenberg tegid pressiesindajatele ühissõnavõtu, väljendades tänu üksteisele ja tööle, mida nad on teinud NATO kaitsevõime tugevdamiseks ja jõupingutuste eest Ukraina toetamiseks.
Rohkem toetust Ukrainale
Hr Stoltenberg ütles, et ootab tippkohtumisel Kanadalt ja Euroopa liitlastelt Ukrainale rohkem rahalisi vahendeid ning jagas oma ootusi julgeoleku- ja väljaõppemeetmetele.
“Me lepime kokku, et NATO võtab endale juhtrolli julgeolekuabi ja -väljaõppe pakkumisel,” ütles ta. “Ma eeldan, et seda juhib kolme tärni kindral … ning pakkuda logistikat ja tuge, et luua võimed, mida Ukraina vajab.”
Tõenäoliselt asub see Saksamaal asuvas USA rajatises ja seal on mitusada töötajat, kes korraldavad ja hõlbustavad Ukrainale julgeolekuabi andmist, ütles ta.
“Tuumaenergia läbipaistvus”
Hr Stoltenbergi kohtumine Washingtonis toimub päev pärast seda, kui ta näis soovitavat kasutada rohkem tuumarelvi vastuseks Venemaa jätkuvale sõjale Ukrainas.
Samuti kutsus ta üles “tuumaläbipaistvusele” alliansi liikmete seas ja kaitsesüsteemide moderniseerimisele, näiteks F-16 hävitajate jätkuvale asendamisele F-35-dega, mis on võimelised hoidma USA tuumarelvi.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Stoltenbergi märkused ei olnud “midagi muud kui järjekordne pingete eskaleerumine” ja et need näisid olevat vastuolus varasema kommünikeega, milles öeldi, et tuumarelvade kasutamine või nendega ähvardamine Ukraina kontekstis on vastuvõetamatu.
Stoltenberg ütles hiljem, et Venemaa üritab tekitada segadust ja ütles, et tema kommentaarid puudutavad NATO tuumaheidutuse moderniseerimist. Ta lisas ka, et relvade arvu pole plaanis suurendada.
Ainult kolmel liikmesriigil on tuumarelvad: Ameerika Ühendriikidel, Ühendkuningriigil ja Prantsusmaal. Ameerika taktikalisi tuumarelvi hoitakse Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis ja Türgis.
Hr Kirby käsitles neid kommentaare enne kahepoolset kohtumist, öeldes, et administratsioon on “rahul meie strateegilise heidutushoiakuga” mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas, kuigi ta ei räägiks tuumapositsioonist konkreetse olemusega.
“NATO on kaitseliit ja NATO riigid on sõjaliste võimete osas ühed kõige keerukamad maailmas,” ütles Kirby. “Olukorra parandamisel oleks vastutustundetu, kui me ei räägiks pidevalt oma NATO liitlastega sellest, kuidas tagada, et suudame täita oma kohustusi üksteise ees erinevate sõjaliste võimete piires.”
Norra endine peaminister Stoltenberg on olnud NATO tüüri juures 10 aastat ja tema ametiaega on neli korda pikendatud. Tema praegune ametiaeg lõpeb 1. oktoobril.
Põhja-Ameerikas viibides kohtub Stoltenberg 18. juunil USA välisministri Antony Blinkeni ja Senati välissuhete komitee liikmetega, samuti senaatoritega, nagu vähemuse liider Mitch McConnell ja Senati NATO vaatlusrühma liikmed.
19. juunil sõidab ta Kanadasse Ottawasse, et kohtuda Kanada peaministri Justin Trudeau’ga. 20. juunil naaseb ta Washingtoni, et kohtuda Valge Maja riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga ning Vabariiklaste Mike Turneri (R-Ohio) ja Gerry Connollyga (D-Va.).
