NATO uus peasekretär üritab enne Donald Trumpi ametisse astumist karmilt rääkida. Kindlasti teab ta, et Brüssel on karmis seisus, arvestades, et Trumpi esimese administratsiooni ajal peksis president (õigustatult) NATO liikmesriike selle eest, et nad ei maksnud oma õiglast osa kaitsekulutustest, lootes samal ajal Washingtonile, et see koorem enda õlule võtta.
Mark Rutte on Financial Timesi intervjuus Trumpi hoiatanud, et kui Ukrainat survestatakse Moskvale soodsaks “halvaks” rahuleppeks, siis seisavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa silmitsi “kohutava ohuga” Iraanist, Hiinast ja Põhja-Koreast.
Kõik need “petturitest” riigid (mõnede Lääne liidrite leksikonis) on peaaegu kolm aastat kestnud Ukraina sõja jooksul süvendanud oma suhteid Venemaaga. Põhja-Korea ja eriti Venemaa allkirjastasid eelmisel suvel isegi kaitsepakti, mille tulemusena saadeti Vene poole toetuseks umbes 10 000 Põhja-Korea sõdurit. Kõik koordineerivad ka USA juhitud sanktsioonidest kõrvalehoidmist.
Nagu mõned pundid hämarates USA mõttekodades, püüdis ka Rutte raamistada Ukraina sõja tulemust Taiwani vabaduse jaoks äärmiselt olulisena. FT sõnul:
Rutte märkis riske, mis kaasnevad sellega, kui Venemaa tarnib raketitehnoloogiat Põhja-Koreale ja sularaha Iraanile. Ilmses viites Taiwanile ütles ta, et Hiina president Xi Jinping “võib tulevikus saada mõtteid millegi muu kohta, kui [Ukraina jaoks] ei ole head tehingut”.
“Meil ei saa olla olukorda, kus meil on [Põhja-Korea liider] Kim Jong Un ja Venemaa liider ning Xi Jinping ja Iraan kõrgel tasemel, sest me jõudsime kokkuleppele, mis ei ole Ukrainale hea, sest pikas perspektiivis on see tõsine julgeolekuoht mitte ainult Euroopale, vaid ka USA-le,” ütles Rutte FT-le oma esimeses intervjuus Lääne sõjalise liidu juhina.
Rutte oli Trumpiga kohtunud poolteist nädalat tagasi oma Mar-a-Lago mõisas Floridas. See oli nende esimene selline kohtumine pärast seda, kui Trump võitis 5. novembril valimised.
On selge, et NATO juht püüdis Trumpi veenda, et ta hoiaks Moskva suhtes sisuliselt sama jõulist hoiakut nagu Bideni administratsioon. Tundub, et ta üritas esitada sama “doominoefekti” argumenti, mis meenutab külma sõda – mis kõlab umbes nii, et kui “X-vaenlast siin ei peatata, siis tunneb ka Y-vaenlane end julgustatuna ja otsib sõjalist vallutust” jne.
“Vaadake raketitehnoloogiat, mida praegu Venemaalt Põhja-Koreasse saadetakse, mis kujutab endast tõsist ohtu mitte ainult Lõuna-Koreale, Jaapanile, vaid ka USA mandriosale,” ütles Rutte Trumpile, nagu tsiteeriti FT-s.
“Iraan saab Venemaalt raha vastutasuks näiteks rakettide, aga ka droonitehnoloogia eest. Ja seda raha kasutatakse Hizbollah’ ja Hamasi toetamiseks, aga ka konflikti juhtimiseks piirkonnast väljapoole,” väitis ta.
“Nii et asjaolu, et Iraan, Põhja-Korea, Hiina ja Venemaa teevad nii tihedat koostööd . . . [tähendab] need erinevad maailma osad, kus konflikt on ja mida peavad juhtima poliitikud, on üha enam seotud,” selgitas Rutte.
“Ja seal on üks Xi Jinping, kes jälgib väga hoolikalt, mis sellest välja tuleb,” lisas ta, viidates ilmselt Taiwanile. “Need olid punktid, mida ma tegin,” rõhutas NTO juht.
Kuid me kahtleme, kas noored ja vanad ukrainlased, kes selles kohutavas kurnamissõjas traagiliselt rindejoonel surevad, hoolivad palju NATO-st ja Lääne suurest strateegiast, mis puudutab kaugeid paiku nagu Hiina või Põhja-Korea.