ÜRO uusim näljakollete aruanne tõstab esile riigid, kus suur osa elanikkonnast kogeb tõsist toiduga kindlustamatust ja kus see võib veelgi halveneda.
Nagu Statista Katharina Buchholz teatab, nähakse raportis suurimaid probleeme või nende tekkimise ohtu – defineeritakse kui toidukatastroofi või toidupuudust pärast seda, kui kõik toimetulekustrateegiad on ammendatud – nii Aafrika Saheli tsoonis (Burkina Faso, Mali) kui ka Nigeeria, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Somaalia, Jeemen, Haiti ja Afganistan.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
ÜRO tuvastas tõsise toiduga kindlustamatuse põhjuseks tegurite klastri, mis enamiku riikide jaoks koosneb majanduslikest šokkidest, konfliktidest ja ebakindlusest, samuti ümberasumisest ja looduskatastroofidest.
Toiduhädaolukorda ja selle ohtu avastati mujal Aafrikas – nimelt Etioopias, Keenias, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis –, aga ka Süürias, Pakistanis ja Myanmaris.
Seda määratletakse kui toiduga kindlustamatuse staadiumit, kus leibkonnad kasutavad oma viimaseid ressursse, näiteks asjade müüki, et toime tulla toiduvarude puudujääkidega. Kesk-Ameerikast võib leida ka teisi riike, kus on teravad toiduga kindlustatuse probleemid, mis halvenevad.
Lisaks on ÜRO lisanud seirenimekirja käputäie riike, peamiselt andmete puudumise tõttu.
Nende hulka kuuluvad veel mitmed riigid Aafrikas, Venezuelas ja Colombias (kus probleeme tekitab Venezuela väljaränne) ning Põhja-Koreas. Viimati nimetatud riik on Covid-19 pandeemia käigus piiranud inimeste või kaupade liikumist üle oma piiride miinimumini, piirates ühtlasi ka info liikumist oma elanikkonna seisundi kohta.
Siiski on olnud teateid teravast toidupuudusest ja näljasurmadest riigis, viimati BBC raporti kaudu, mis kogub salaja intervjuusid Põhja-Koreas.
Pärast laastavat näljahäda, milles 1990.aastatel kahtlustatakse, et hukkus umbes 3 miljonit inimest, avas riik oma piirid toidule ja muudele saadetistele, mis lõi võimaluse mitteametlikuks kaubanduseks ja salakaubaveoks rangelt kontrollitud režiimis ning võimaldas inimestel oma vajadusi rahuldada mustal turul suuremal määral. Kuna piiri on taas väga rangelt kontrollitud, on põhjakorealastel väidetavalt puudu nii toidust kui ka sissetulekust selle ostmiseks, kuna väljaspool ametlikke kanaleid raha teenimise võimalused on suures osas ammendatud. Raadio Vaba Aasia teatas Põhja-Korea ametnike aruannete põhjal, et vägivald altkäemaksu väljavõtmist püüdvate politseinike vastu suureneb riigis, kuna kodanikud võitlevad hammaste ja küüntega hirmuressursside pärast.