- Toormeeksperdid väidavad nüüd, et naftaturud on Iisraeli-Hamasi konflikti edasise eskaleerumise riski alahinnanud.
- Hinnareaktsioon Lähis-Ida pingete eskaleerumisele on seni olnud tagasihoidlik.
- StanChart: Lähis-Ida geopoliitiline risk on praegu oluliselt alahinnatud ja ainuüksi praegustest fundamentaalnäitajatest piisab, et õigustada selle kuu hinna alalöögi täielikku pöördumist.
Eelmisel nädalal andis Iisraeli valitsus oma riiklikule elektriettevõttele korralduse peatada Gaza sektori elektrivarustus paar päeva pärast seda, kui Palestiina rühmitus Hamas korraldas riigi vastu üllatusrünnaku. Iisraeli peaministri büroo avalikustas, et julgeolekukabinet on heaks kiitnud mitu sammu Hamasi ja Islamidžihaadi sõjaliste ja valitsuslike võimete hävitamiseks “palju aastaid” sõjas, milles on hukkunud üle 3000 palestiinlase ja umbes poole vähem iisraellasi.
Kuid nüüd kasvab oht, et see võib eskaleeruda piirkondlikuks konfliktiks pärast seda, kui Liibanonis asuv Hezbollah hoiatas, et on valmis Hamasi toetuseks täielikult sõtta astuma. Tõepoolest kardetakse, et Hizbollah võib oma juhtide ja nende Iraani toetajate käsul avada uue rinde Iisraeli vastu, samas kui Iraan on hoiatanud ennetava tegevuse eest Iisraeli vastu, kui see alustab maapealset pealetungi.
Ja mõned toormeeksperdid väidavad nüüd, et naftaturud on selle riski alahinnanud ja naftahinnad võivad ülaltoodud olukorra ilmnemisel hüppeliselt tõusta. Standard Charteredi toormeanalüütikud on osutanud Iraani naftaekspordi vähenemisele keskpikas perspektiivis kui geopoliitilise maastiku muutuste kõige tõenäolisema tagajärjena. Juba augustis teatasime, et Iraani naftaeksport oli saavutanud rekordkõrguse suuresti tänu sellele, et Bideni administratsioon otsustas vaadata teistpidi, kuna Teheran suurendab tootmist näiliselt eesmärgiga hoida turge hästi varustatuna ja nafta hindu madalal. Seotud: Kas Guyana saab vältida ressursi needust?
Hinnareaktsioon Lähis-Ida pingete eskaleerumisele on seni olnud tagasihoidlik; Iisraeli-Gaza sõda toob aga tõenäoliselt kaasa olulise nihke USA Iraani-poliitikas tänu selle avalikule toetusele ja toetusele Hamasile.
Iraani naftaekspordi piiranguid leevendati pärast ühise laiaulatusliku tegevuskava (JCPOA) allkirjastamist 2015.aastal, kuid need karmistati uuesti pärast seda, kui USA loobus Trumpi administratsiooni ajal JCPOA-st, toodang langes 2020.aastal alla 2 mb/d, kui loobuti ja tarbijariikidesse viidi tagasi. Iraani naftatoodang ja -eksport on Bideni administratsiooni ajal järsult kasvanud, toodang on jõudnud 3 mb/d, sealhulgas jooksval aastal 500 000 miljardit päevas, samas kui eksport jääb veidi alla 2 mb/d.
StanChart ütleb, et muutused positsioneerimises naftafutuuriturgudel on vaatamata volatiilsuse olulisele suurenemisele olnud tagasihoidlikud. Analüütikud märgivad, et see ei ole jaotuse äärmuslik saba, nagu võiks oodata täispuhutud Lähis-Ida kriisis, lisades, et ka spekulatiivne positsioneerimine ei ole äärmuslik, eriti Brentis. Värskeimad fondihalduri andmed näitavad, et hinnad on umbes 6 USA dollarit barreli (bbl) kohta madalamad kui septembri lõpus, hoolimata sellest, et põhinäitajad ei ole oluliselt lõdvenenud. StanChart ütleb, et Lähis-Ida geopoliitiline risk on praegu oluliselt alahinnatud ja ainuüksi praegustest põhinäitajatest piisab, et õigustada selle kuu hinna alalöögi täielikku pöördumist.
Naftanõudlus ületab COVID-eelse tipptaseme
Kui üldse, siis nafta põhialused on märkimisväärselt tugevnenud. StanCharti andmetel on ülemaailmne naftanõudlus juba ületanud 2019.aasta augustis Covidi-eelse naftanõudluse, olles keskmiselt 102,33 miljonit barrelit päevas (mb/d), mis on hea, kui am/m kasv on 1,2 mb/p ja ay/y kasv 2,3 mb/d. Analüütikud on ümber lükanud mõnede Wall Streeti analüütikute argumendid, et kõrged naftahinnad on juba põhjustanud nõudluse hävimise.
Paar nädalat tagasi hoiatasid JPMorgani analüütikud, et naftanõudlus langeb käesolevas kvartalis seoses eelneva ligi 30%-lise naftahinna ralliga eelmises kvartalis.
”Pärast septembris seatud 90 dollari eesmärgi saavutamist jääb meie aastalõpu eesmärgiks 86 dollarit [barreli kohta]. Pealegi on USAs, Euroopas ja mõnes EM-riigis taas märgatav nõudluse piiramine naftahindade tõusust,“ seisab teates pealkirjaga „Nõudluse hävitamine on alanud (taas).”
Hiina ja India panid sel aastal kaasa ülemaailmse naftanõudluse kasvu, kuid Hiina otsustas pärast naftahinna tõusu augustis ja septembris kasutada kodumaist toornafta varusid. Juba on märke, et tarbijad on reageerinud kütusekulu vähendamisega,“ kirjutas JPMorgani globaalse toorainestrateegia meeskonna juht Natasha Kaneva.
Arvestades USA-st pärit toornafta ja destillaadi segatrende, võib sellel langusteel olla mõningane kehtivus. Eelmisel nädalal kasvasid USA toornafta varud 10,18 mb w/w 424,24 mb-ni, vähendades puudujääki alla viie aasta keskmise 5,96 mb võrra 13,90 mb-ni. Siiski jäid toornafta varud WTI hinnakeskuses Oklahomas Cushingis operatiivse miinimumi lähedale, langedes 0,32 mb 15 kuu madalaima tasemeni 21,77 mb.
Õnneks on kütusehinnad jätkanud langust hoolimata viimasest toornafta hinnatõusust. Galloni bensiini hind on praegu riigis keskmiselt 3,575 dollarit, mis on madalam kui 3,881 dollarit kuu tagasi ja 3,870 dollarit aasta tagasi, samal ajal kui diislikütuse hind on 4,464 dollarit galloni eest, kui kuu tagasi oli 4,575 dollarit ja aasta tagasi 5,304 dollarit.