Austraalia sõltuvus sotsiaaltoetustest on jõudnud uutesse kõrgustesse, kus saajate arv on nüüd üle 2,1 miljoni, mis on umbes 10 protsenti üle 15-aastastest elanikest, selgub uute mõttekodade uuringutest.
See arv tähistab 425 000 täiendavat sotsiaalabi saajat võrreldes COVID-19-eelse ajastuga. Seda on suuresti ajendanud riiklik invaliidsuskindlustusskeem (NDIS) – maksumaksja toetatud programm, mis aitab tasuda puuetega inimeste teenuste eest.
See näitaja on tekitanud muret Austraalia kasvava heaolukultuuri pärast ajal, mil majanduskasv on lamenenud, rahandus veninud ja võlatase tõusnud.
Melbourne’is asuva mõttekoja Institute of Public Affairs (IPA) uuringu kohaselt saab umbes 2.1 miljonit üle 15-aastast austraallast heaolu NDISi, puuetega inimeste tugipensioni (DSP), tööotsija või noortetoetuse kaudu.
NDIS-i saajad moodustavad ülekaalukalt 86 protsenti kasvust alates 2018. aastast.
NDIS-i võttis kasutusele Gillardi töövalitsus 2013. aastal, enne kui see 2020. aastaks täielikult tööle hakkab.
Aastatel 2013–2018 – enne pandeemiat ja NDISi rakendamist – oli sotsiaalabi saajate arv vähenenud umbes 115 000 võrra, keskmiselt umbes 23 000 aastas.
IPA hinnangul oleks see suundumus jätkunud kuni 2023. aastani, oleks hoolekandetöötajate arv 2,1 miljoni asemel 1,5 miljonit – erinevus 600 000.
Tulemused järgivad investeerimispanga Jardeni tulemusi, mis näitasid, et NDIS-ist oli viimase aasta jooksul saanud Austraalia majanduse peamine tööhõive tõukejõud, luues umbes iga kolmanda töökoha.
IPA tegevdirektori asetäitja Daniel Wild ütles, et sotsiaalhoolekande sõltuvuse kiire kasv on “murettekitav”, kirjeldades seda kui “kiiret äratuskõnet meie poliitilistele liidritele, et Austraalia raske töö kultuur on ohus”.
“Paljud austraallased saavad heaolu mõjuvatel põhjustel, kuid on olemas kiiresti kasvav kohort, kes võiks töötada, kuid ei tee seda,” ütles ta
pressiteates. “See paneb tohutu koorma meie riigi venitatud rahandusele ja paisub võlatasemele.”
Hr Wild ütles, et föderaal- ja osariikide valitsuste vastus COVID-19-le on “normaliseerinud heaolukultuuri, katkestades seose sissetuleku ja töö vahel”.
“Ebaõnnestunud COVID-19 pärand kahjustab jätkuvalt meie ühiskonda, sealhulgas eriti noori austraallasi.”
Alates pandeemia algusest on Austraalia koguvõlg kahe pandeemiaaasta jooksul paisunud rekordtasemele, tõustes
valitsuse andmetel 534 miljardilt dollarilt (351 miljardit USA dollarit) 2019. aasta märtsis 894 miljardi dollarini (587 miljardit USA dollarit) 2022. aasta oktoobris.
Samuti
hinnati, et Sydney sulgemine maksis igal nädalal rohkem kui 1 miljard dollarit, samas kui Victoria sulgemised maksid vähemalt 5 miljardit dollarit.
Vahepeal on Albanese tööjõu valitsus püüdnud piirata NDIS-programmi kulusid, mis mõnede hinnangute kohaselt ulatuvad 2034. aastaks prognooside kohaselt 125 miljardi dollarini aastas.
2023. aasta aprillis lubas valitsuskabinet viia NDISi aastakasvu 1. juuliks 2026 8 protsendini aastas, praegu on see 14 protsenti.
“Me kavatseme parandada seda, kuidas kava toimib osalejate, nende perede ja puuetega inimeste sektoris,” ütles NDIS-i minister Bill Shorten.
Kuid hr Wild ütles, et NDIS-i kasv on “muutnud liiga paljude austraallaste mõtteviisi”.
“See ei ole ainult majanduslik probleem; heaolu esikohale seadmise mentaliteedi ohjeldamine on eluliselt oluline nende austraallaste heaolu jaoks, kes langevad praegu tarbetu heaolusõltuvuse lõksu.”
Kulude kärpimise meetmete keskel kinnitas tööjõu varahoidja Jim Chalmers avalikkusele, et valitsus ei karmista NDIS-i abikõlblikkust ja jääb pühendunuks puuetega inimeste kava tulevikule.
Pärast programmi hiljutist läbivaatamist on
valitsus kehtestanud õigusaktid, et sillutada teed NDIS-i kapitaalremondile, tekitades riikide ja territooriumide seas hirmu võimaliku mõju pärast nende eelarvetele.
Austraalia sõltuvus sotsiaaltoetustest on jõudnud uutesse kõrgustesse, kus saajate arv on nüüd üle 2,1 miljoni, mis on umbes 10 protsenti üle 15-aastastest elanikest, selgub uute mõttekodade uuringutest.
See arv tähistab 425 000 täiendavat sotsiaalabi saajat võrreldes COVID-19-eelse ajastuga. Seda on suuresti ajendanud riiklik invaliidsuskindlustusskeem (NDIS) – maksumaksja toetatud programm, mis aitab tasuda puuetega inimeste teenuste eest.
See näitaja on tekitanud muret Austraalia kasvava heaolukultuuri pärast ajal, mil majanduskasv on lamenenud, rahandus veninud ja võlatase tõusnud.
Melbourne’is asuva mõttekoja Institute of Public Affairs (IPA) uuringu kohaselt saab umbes 2.1 miljonit üle 15-aastast austraallast heaolu NDISi, puuetega inimeste tugipensioni (DSP), tööotsija või noortetoetuse kaudu.
NDIS-i saajad moodustavad ülekaalukalt 86 protsenti kasvust alates 2018. aastast.
NDIS-i võttis kasutusele Gillardi töövalitsus 2013. aastal, enne kui see 2020. aastaks täielikult tööle hakkab.
Aastatel 2013–2018 – enne pandeemiat ja NDISi rakendamist – oli sotsiaalabi saajate arv vähenenud umbes 115 000 võrra, keskmiselt umbes 23 000 aastas.
IPA hinnangul oleks see suundumus jätkunud kuni 2023. aastani, oleks hoolekandetöötajate arv 2,1 miljoni asemel 1,5 miljonit – erinevus 600 000.
Tulemused järgivad investeerimispanga Jardeni tulemusi, mis näitasid, et NDIS-ist oli viimase aasta jooksul saanud Austraalia majanduse peamine tööhõive tõukejõud, luues umbes iga kolmanda töökoha.
IPA tegevdirektori asetäitja Daniel Wild ütles, et sotsiaalhoolekande sõltuvuse kiire kasv on “murettekitav”, kirjeldades seda kui “kiiret äratuskõnet meie poliitilistele liidritele, et Austraalia raske töö kultuur on ohus”.
Hr Wild ütles, et föderaal- ja osariikide valitsuste vastus COVID-19-le on “normaliseerinud heaolukultuuri, katkestades seose sissetuleku ja töö vahel”.
“Ebaõnnestunud COVID-19 pärand kahjustab jätkuvalt meie ühiskonda, sealhulgas eriti noori austraallasi.”
Vahepeal on Albanese tööjõu valitsus püüdnud piirata NDIS-programmi kulusid, mis mõnede hinnangute kohaselt ulatuvad 2034. aastaks prognooside kohaselt 125 miljardi dollarini aastas.
2023. aasta aprillis lubas valitsuskabinet viia NDISi aastakasvu 1. juuliks 2026 8 protsendini aastas, praegu on see 14 protsenti.
“Me kavatseme parandada seda, kuidas kava toimib osalejate, nende perede ja puuetega inimeste sektoris,” ütles NDIS-i minister Bill Shorten.
Kuid hr Wild ütles, et NDIS-i kasv on “muutnud liiga paljude austraallaste mõtteviisi”.
“See ei ole ainult majanduslik probleem; heaolu esikohale seadmise mentaliteedi ohjeldamine on eluliselt oluline nende austraallaste heaolu jaoks, kes langevad praegu tarbetu heaolusõltuvuse lõksu.”
Kulude kärpimise meetmete keskel kinnitas tööjõu varahoidja Jim Chalmers avalikkusele, et valitsus ei karmista NDIS-i abikõlblikkust ja jääb pühendunuks puuetega inimeste kava tulevikule.