Venemaa president Vladimir Putin sai teisipäeval Mongoolia presidendilt sooja vastuvõtu, kuna riik ei pidanud kinni rahvusvahelistest üleskutsetest vahistada ta vahistamismääruse alusel väidetavate sõjakuritegude eest Ukraina konfliktis.
Mongoolia pealinnas Ulaanbaataris autost väljudes kohtus Putiniga Mongoolia president Ukhnaagiin Khurelsukh, nagu videomaterjalist näha.
Putin lisas, et Venemaa ja Mongoolia suhted “arenevad kõigis valdkondades”, sealhulgas “poliitilises sfääris ja majandusküsimustes”.
“Viimase nelja-viie aasta jooksul on meie riigid ja rahvad ühiselt ületanud raskused, mis meid sel perioodil tabasid,” ütles Khurelsukh, nagu teatas riiklik meedia.
Eelmisel aastal Putini suhtes välja antud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) vahistamismäärus kohustab kohtu 124 liikmesriiki, sealhulgas Mongooliat, vahistama Venemaa presidendi ja viima ta Haagi kohtu ette, kui ta astub nende territooriumile.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles möödunud nädalal ajakirjanikele, et Moskval ei ole muret ühegi vahistamismäärusega seotud tegevuse pärast Mongoolias, sest kõik visiidi aspektid on eelnevalt läbi arutatud.
Mongoolia valitsus tugineb energia osas suuresti Venemaale ja sõltub majanduslikult Venemaast ja Hiinast, tema naabritest. Riigil, mis oli aastakümneid kommunistlik, olid tihedad sidemed ka Nõukogude Liiduga, enne kui ta 1990. aastatel demokraatiale ja turupõhisemale majandusele üle läks.
“Raske löök”
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse nõude mittejärgimine on “raske löök Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja rahvusvahelisele kriminaalõigussüsteemile”, kirjutas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhiy Tykhyi X-ile.
“Mongoolia lubas süüdistataval kurjategijal pääseda õigusemõistmisest, jagades sellega vastutust oma sõjakuritegude eest. Teeme partneritega koostööd tagamaks, et sellel on tagajärjed Ulaanbaatarile,” ütles ta.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrus süüdistab Putinit sadade laste ebaseaduslikus väljasaatmises Ukrainast. Kreml on süüdistuse tagasi lükanud, öeldes, et see on poliitiliselt motiveeritud.
EL ütles oma avalduses, et tal on “kahju”, et Mongoolia ei täitnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohustust, lisades, et ta väljendab oma “tugevat toetust jõupingutustele tagada täielik vastutus sõjakuritegude ja muude kõige raskemate kuritegude eest seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu”.
“Sellega seoses toetab EL Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri uurimisi Ukrainas ja kutsub kõiki osalisriike üles täielikule koostööle,” lisati avalduses. “EL kordab oma vankumatut toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ning Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.”
Umbes 120 riiki allkirjastasid ICC põhikirja rohkem kui kaks aastakümmet tagasi, kuid mitmed riigid – sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina, India, Iisrael ja teised – pole seda ratifitseerinud.
Selle aasta alguses tekitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus poleemikat pärast seda, kui selle peaprokurör andis märku, et taotleb Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, tema kaitseministri ja Hamasi juhtide vastu kohtumäärust.
USA ametnikud mõistsid ICC avalduse avalikult hukka.
