Alar Karis on piirkonna 1420 Tartu Rotary Klubi liige (foto klubi kodulehelt)
Eesti Vabariigi Parlament valis uueks Eesti Vabariigi presidendiks Rotary piirkonna 1420 Tartu Rotary klubi (Lõuna-Eesti)
liikme Alar Karise. Rotary uus visioon on “Näeme maailma, kus inimesed ühendavad jõud ja teevad koostööd, et viia ellu püsivaid
muutusi – üle kogu maailma, oma kogukonnas ja iseendas”. Kas ei sobi see hästi igale aktiivsele ühiskonna liikmele?
Jah, kindlasti sobib. Me oleme uhked ja soovime uuele Eesti Vabariigi presidendile palju õnne ning jaksu maailma paremaks muutmisel.
Selline oli sõnum Alar Karise kohta septembris 2021.
Tutvume veidi Alar Karise minevikuga ja vaatame, mida kujutab end Rotary.
Alar Karis on sündinud 26. märtsil 1958 Tartus, lõpetanud 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli (Miina Härma Gümnaasium)
ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia. 1987. aastast on ta teaduste kandidaat.
Hiljem on ta töötanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. Teadlasena keskendus
ta molekulaargeneetikale ja transgeensele tehnoloogiale. Alates 1999. aastast on
Karis Tartu Ülikooli professor. Alar Karise teadustööd on tema aktiivsel teadlasena tegutsemise perioodil
olnud Eesti teadlastest rahvusvaheliselt tsiteeritumate hulgas. Alar Karis on Tartu Ülikooli spin-off firma Visgenyx asutaja.
Peatume lähemal tema haridusasutuste teemal:
Alar Karis (26. III 1958 Tartu), molekulaar-arengubioloog, Harry Karise poeg, veterinaariakandiaat (1987, Minsk).
Lõpetas 1981 Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Olnud 1981–87 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi
ning 1987–93 Eesti Biokeskuse teadur, 1991 Hamburgi ülikooli külalisteadur, 1992 Londonis Rahvuslikus Meditsiiniuuringute Instituudis
Londoni Kuningliku Seltsi stipendiaat, 1993–96 Rotterdamis Erasmuse ülikoolis teadur-projektijuht, 1996–98 Tartu Ülikooli (TÜ)
molekulaar- ja rakubioloogiainstituudi teadur ja PHARE ekspert, 1998 TÜ tehnoloogiakeskuse teadur, samast aastast
geenitehnoloogiaosakonna juhataja, 1999–2003 erizooloogia korraline professor, 2003–07 Eesti Maaülikooli rektor,
aastast 2007 TÜ rektor. Eesti Geenikeskuse asutajaliige. Uurinud ribosoomivalkude sisenemist rakutuuma,
vereloomerakkude arengut ja eristumist, transkriptsioonitegurite regulatsiooni ja funktsiooni imetajate embrüonaalses arengus,
imetajate närvisüsteemi molekulaarset arengut, transgeensete organismide tehnoloogia rakendamist biomeditsiinis ning
molekulaargeneetilisi meetodeid zooloogias.
Alates 2000ndate esimesest poolest on Alar Karis laiemalt tegelenud Eesti riigi
ja ühiskonna ülesehitamise küsimustega. Aastatel 2003–2007 oli Karis Eesti Maaülikooli
rektor ja aastatel 2007-2012 rektor Tartu Ülikoolis, kus tegi mitmeid reforme, et Eesti
kõrghariduse andmist rahvusvahelistada, avardada nii õpetamise kui ka õppimise horisonti.
Ta on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni nõukogu
liige, Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse ettevõtlus- ja elukeskkonna arendusdivisjoni nõukoja
liige jne. Alar Karis juhtis riigikontrolöriks nimetamiseni ka Eesti kõrgkoolide juhte koondavat Rektorite Nõukogu. Alar Karis on
olnud Nigeeria riigikontrolli mentor, konsulteerides sealse kõrgeim auditiasutuse juhtkonda juhtimise valdkonnas.
Alar Karis oli Eesti Vabariigi riigikontrolör aastatel 2013-2018. Pärast viieaastase ametiaja lõppu siirdus ta alates
9. aprillist 2018 juhtima Tartus asuvat Eesti Rahva Muuseumi, mille juhi konkursi ta oli võitnud 20. oktoobril 2017, püsides sel kohal
8nda oktoobrini 2021, mil temast sai vabariigi president.
Alari poeg Kristjan on seotud olnud Silvergatei ehk Reformierakonna skandaaliga, olles tookord noor poliitik Tartus, ometi neist kedagi, kaasa arvatud Kristen Michalit uurimisele ei võetud, seda enam on hämmastavam, et prokuratuuri sõltumatus sai just selle juhtumiga tõsise tagasilöögi, kuna justiitsministriks oli prokuratuuri ülemus Kristen Michal ise.
Tsitaat 10 aasta tagant:
