Autor: Alireza Hashemi
Iraani, Kuveidi ja Saudi Araabia vahel jagatud strateegiliselt oluline Pärsia lahe gaasimaardla on taas uudistes pärast seda, kui Kuveidi ametnikud kordasid oma ekslikke väiteid, keelates samal ajal Iraani seaduslikke õigusi.
Selle gaasimaardla arendamine sõltub kolme sidusrühma vahelise pikaajalise omandivaidluse lahendamisest, nagu ka mõned teised Pärsia lahe piirkonna nafta- või gaasimaardlad.
Eelmisel nädalal kinnitas Kuveidi välisministeerium avalduses, et tal on koos Saudi Araabiaga “ainuõigused” strateegilisele meregaasiväljale, mida kahes riigis tuntakse Al-Dorra nime all.
Päev pärast Kuveidi avaldust tõstis ka Riyadh eelseisu, kinnitades “täielikud” õigused väljaku üle.
Saudi riiklik uudisteagentuur SPA ütles teisipäeval välisministeeriumile viidates, et Araabia kuningriigil on koos Kuveidiga “täielikud õigused” 1967. aastal avastatud gaasiväljale.
Pärast poleemika puhkemist pidas Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian juulis Bakuus mitteühineva liikumise liikmesriikide välisministrite kohtumise kõrval kõnelusi Kuveidi kolleegi šeik Salem Abdullah al-Jaber al-Sabahiga.
Allikate sõnul figureeris gaasiväljade vaidlus ka diplomaatide omavahelistes aruteludes.
Mis on vaidluse juur?
Strateegiline avamere gaasimaardla, mida tuntakse Arashi nime all Iraanis ja Al-Dorra nime all Kuveidis ja Saudi Araabias, asub Pärsia lahes Kuveidi ja Iraani vahelises põimunud merepiirkonnas.
Ulatub aastasse 1967, mil Jaapani firma AOC selle avastas.
Iraan ja Kuveit andsid kumbki offshore-kontsessiooni, ühe Anglo-Iranian Oil Companyle, eelkäija British Petroleumile ja ühe Royal Dutch Shellile.
Need kaks kontsessiooni kattusid välja põhjaosas, mille tõestatud gaasivarud on hinnanguliselt umbes 20 triljonit kuupjalga.
Aastate jooksul pidasid Iraan ja Kuveit oma vaidlusaluse merepiiriala üle mitu läbirääkimiste vooru, mille eesmärk oli piiride määratlemine ja piiritlemine, kuid kõnelustel ei õnnestunud soovitud läbimurret tuua.
Iraan tegeles 2000. aastate alguses puurimisoperatsioonidega, kuid need tegevused peatati pärast kõrgetasemelise Kuveidi delegatsiooni visiiti Teherani, kuna Iraan ei soovinud vaidlusi.
Miks pole vaidlust lahendatud?
Iraani Islamivabariigi esitatud piiridemarkeerimismudeli kohaselt asub ligi 40 protsenti gaasimaardlast Iraani territoriaalvetes.
Kuid Kuveit on viimastel aastatel pakkunud välja teise piirijoone, asetades kogu välja Kuveidi ja Saudi Araabia vahelisele neutraalsele tsoonile, mis eitab Iraanil tema seaduslikke õigusi selle üle.
Teised tegurid, mis on takistanud pikalt kestnud vaidluse lahendamist, on pinged Iraani ja teiste Pärsia lahe riikide vahel ning asjaolu, et maardla on võrreldes piirkonna teiste fossiilkütuste reservuaaridega väiksem.
Miks on vaidlus uudistes tagasi?
2022. aasta märtsis allkirjastas Kuveidi valitsus Saudi Araabiaga lepingu valdkonna ühiseks arendamiseks, ilma et usaldataks teist olulist sidusrühma – Iraani.
Iraan lükkas toona lepingu tagasi kui “ebaseaduslikku” ja see rikub varasemaid kokkuleppeid, öeldes, et Teheran tuleb kaasata mis tahes tegevusse selle valdkonna opereerimiseks või arendamiseks.
Eelmise aasta detsembris allkirjastasid Saudi Araabia riiklik naftakompanii Saudi Aramco ja Kuwait Gulf Oil Company vastastikuse mõistmise memorandumi valdkonna arendamiseks. Leping nägi ette 1 miljard kuupjalga gaasi ja 84 000 barrelit LNG tootmist päevas.
Teheran on seevastu lubanud jätkata selle väljatöötamist, mida ta peab lepingu osaks, kui Kuveit ja Saudi Araabia peaksid oma kokkuleppega edasi minema.
Eelmisel kuul ütles riikliku Iraani naftakompanii (NIOC) tegevdirektor Mohsen Khojsteh Mehr, et Iraan on valmis alustama puurimist oma piirkonnas.
“Iraani riikliku naftakompanii direktorite nõukogule on selle valdkonna arendusprojekti elluviimiseks eraldatud märkimisväärseid ressursse,” ütles ta toona.
Kuveitlased, saudid tunnevad end närviliselt
Teatele järgnesid eelmisel esmaspäeval Kuveidi välisministeeriumi ametnikule omistatud värsked märkused, et Kuveidil ja Saudi Araabial on selles valdkonnas “ainuõigused”.
Tsiteeriti ametnikku, kes ütles, et mereala, kus väli asub, on osa Kuveidi “merealadest” ning sealsed loodusvarad on jagatud Kuveidi ja Saudi Araabia vahel.
Ta kutsus üles ka läbirääkimistele Iraaniga merepiiri demarkeerimise üle, öeldes, et need kõnelused peaksid toimuma ühelt poolt Kuveidi ja Saudi Araabia ning teiselt poolt Iraani vahel.
“Ainuüksi Kuveidi riigil ja Saudi Araabia kuningriigil on ainuõigused Al-Dorra väljal asuvatele loodusvaradele,” märgiti avalduses. “Kuveidi riik kordab oma kutset Iraani poolele alustada läbirääkimisi merepiiride demarkeerimise üle.”
Hiljem ütles ka Kuveidi naftaminister Saad Al-Barrak, et araabia riik lükkab tagasi Iraani teadaolevad puurimisplaanid selles piirkonnas, väites, et need “rikuvad” tema sõnul rahvusvaheliste suhete aluspõhimõtteid.
Päev hiljem ütles Saudi Araabia avalikult Kuveidile, kusjuures riikliku uudisteagentuuri SPA tsiteeritud kuningriigi välisministeeriumi allikas ütles, et Saudi Araabiale ja Kuveidile kuuluvad Pärsia lahes ainuüksi niinimetatud “lõhestatud tsoon”. , sealhulgas Dorra gaasimaardla.
Samuti kordas välisministeerium kuningriigi üleskutset Iraanile, alustada läbirääkimisi Riyadhi ja Kuveidiga jagatud tsooni idapiiri demarkeerimiseks, teatas SPA.
Mida räägivad faktid vaidluse kohta?
Vaidlus on kestnud aastakümneid, kusjuures nii Kuveit kui ka Saudi Araabia on nõudnud, et piirkond kuuluks neile. Kuigi mõnikord on Kuveidi ametnikud tunnistanud piirkonna vaieldavat olemust.
USA tollase suursaadiku Kuveidis Richard LeBaroni 2005. aasta aruandes tsiteeriti Kuveidi tippdiplomaati Mohammed Al-Sabah Al-Salem Al-Sabahi, kes ütles, et ta on külastanud Iraani, et lahendada aastakümneid kestnud vaidlus vaidlusaluse piiritlemise üle. Wikileaksi avaldatud info järgi.
“Ta selgitas, et ta saadeti Iraani, kuna Iraan teatas märtsis oma kavatsusest alustada vaidlusaluses piirkonnas uuesti puurimist,” tsiteeriti Al-Sabahi sõnu lekkinud teadetes.
“Ta ütles, et pooled jõudsid kokku leppida kolmes punktis: et vaidlusalune ala on olemas, et vaidlusalusel alal ühepoolset tegevust ei toimu ja vaidluse lahendamiseks tuleks moodustada tehniline komisjon,” ruttas ta lisama.
Kuveidi ja Saudi Araabia välja kuulutatud uus seisukoht on vastuolus siin mainitud lepinguga.
Veel üks Wikileaksi infokild, mis pärineb 2004. aasta märtsist, tsiteeris Kuveidi energiaministeeriumi ametnikku, kes ütles, et Araabia valitsus kaalub Saudi Araabia ja Iraaniga ühise Al-Durra välja arendamist, kuid “vaidlus Iraaniga seoses nende konkureerivate nõuetega sellel väljal vajab lahendamist.”
Kas kolm sidusrühma saavad vaidluse lahendada?
Tüli gaasivälja üle saavad strateegiliste asjade vaatlejate sõnul Iraan ja kaks araabia riiki rahumeelselt juhtida ja lahendada piirkonda haarava diplomaatialaine kiiluvees.
Iraan ja Saudi Araabia leppisid märtsis kokku diplomaatiliste sidemete taastamises, pärast seitset aastat, Hiina vahendatud lepingus ning Iraagi ja Omaani kaks aastat kestnud läbirääkimiste järel.
Kuveit, kes järgis eeskuju ja katkestas suhted Iraaniga 2016. aasta jaanuaris, taastas suhted eelmise aasta lõpus, kuid enne Iraani ja Saudi Araabia lähenemist.
Eksperdid arvavad, et pikaajaline antagonism Iraani ja Saudi Araabia vahel järk-järgult hääbub, on paremad väljavaated pikalt kestnud vaidluse lahendamiseks Arashi gaasimaardla üle.
Kolm sidusrühma peavad nende sõnul esmalt piiritlema merepiiri ja seejärel määrama, kui suurt osa iga riik omab ja kuidas nad soovivad seda piirkonda arendada.
Iraani ametiisikud on pidanud kahe riigiga tüli üle mitmeid kõnelusi ja rõhutanud korduvalt selle lahendamise olulisust.
Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian pidas kolmapäeval Bakuus läbirääkimisi Kuveidi kolleegi šeik Salem Abdullah al-Jaber al-Sabahiga diplomaatide kohtumise kõrval.
Kaks ametnikku “kinnitasid koostöö tõhustamise tähtsust piirkonna julgeoleku, ohutuse ja stabiilsuse säilitamiseks … rõhutades dialoogi säilitamise vajadust,” teatas araabia meedia.
Samamoodi kohtus Iraani naftaminister oma Saudi kolleegi prints Abdulaziz bin Salmaniga Viinis OPECi konverentsi kõrval, et arutada “kahepoolseid küsimusi”.
Press TV
