Olen esimene suunamudija, kes on saanud kirikliku õnnistuse oma tegevusele ühiskonnas.
Selle lükkega soovisin näidata ühiskonnale, et tänu rändekriisile ja moslemite pealetungile Euroopas oleks meil vaja ühiskonnana ennast usuliselt rohkem määratleda, et anda tugev sõnum usundile, kes meile peale tungib. Pöördusin peapiiskop Urmas Viilma poole palvega, et ta avalikult mind õnnistaks ja saadaks sellega tugeva sõnumi ühiskonda. Ta loomulikult keeldus, kuid andis loa kellelgi teisel seda teha.
Sel hetkel mõistsin, et võibolla peapiiskopi positsioon ei võimalda tal seda teostada, kuid nähes teda hiljem bussipeatuse paviljoni posteril taara usku promomas jäi mulle samuti kõvasti küsimärke õhku.
/Konservatiivne Mõtiskleja/
Kommentaarid on suletud.