Ameerika Ühendriigid andsid 2021.aastal abi enam kui 50 miljardi dollari ulatuses enam kui 150 riigile ja territooriumile, piirkondlikele fondidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.
Igal aastal eraldab Kongress välisabi riigi julgeoleku-, kaubandus- ja humanitaarhuvide alusel.
Sellel kaardil Visual Capitalisti Bruno Venditti kaudu kasutab USAFacts USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) andmeid, et tuua esile riigid, kes said suurima osa abi.
Toiduabi ja uimastisõda
2021.aastal suunas USA oma abi riikidele, kes maadlevad sisekonfliktide ja humanitaarkriisidega.
Pärast Ameerika vägede väljaviimist samal aastal tõusis Afganistan peamiseks olulise abi saajaks, saades humanitaarabi osana igal aastal miljardeid dollareid.
Riik | Abi (USD) | Parim tegevus |
---|---|---|
🇦🇫 Afganistan | $ 1.5 miljardit | Humanitaarabi |
🇪🇹 Etioopia | $ 1.4 miljardit | Erakorraline toiduabi |
🇯🇴 Jordaania | $ 1.3 miljardit | Rahaülekanne |
🇾🇪 Jeemen | $ 1.1 miljardit | Erakorraline toiduabi |
🇸🇸 Lõuna-Sudaan | $ 1.0 miljardit | Erakorraline toiduabi |
🇨🇩 KDV | $ 891 miljonit | Erakorraline toiduabi |
🇸🇾 Süüria | $ 844 miljonit | Humanitaarabi |
🇳🇬 Nigeeria | $ 828 miljonit | Ülemaailmne tervishoiu tarneahel |
🇨🇴 Colombia | $ 761 miljonit | Narkootikumide vastane võitlus |
🇸🇩 Sudaan | $ 620 miljonit | Erakorraline toiduabi |
USA abist kasu saavate peamiste riikide hulgas on erinevad Aafrika riigid, kes võitlevad nii näljahäda kui ka sisekonfliktidega. Nimelt paistab Colombia silma 10 parima hulgas, saades miljoneid dollareid narkokaubanduse vastu võitlemiseks.
Iisrael juhib aja jooksul abi andmist
Alates Teise maailmasõja lõpust on USA välja maksnud enam kui 3,75 triljonit dollarit välisabi (inflatsiooniga kohandatud).
Sõjajärgsetel aastatel saavutas välisabi haripunkti, peamiselt Marshalli plaani tõttu. Selle algatuse eesmärk oli aidata kaasa sõjajärgse Euroopa majandusliku infrastruktuuri taastamisele.
Haripunktis 1949.aastal oli USA välisabi kokku ligi 100 miljardit dollarit.
Iisrael on olnud ülekaalukalt suurim USA välisabi kumulatiivne saaja. Alates 1940.aastatest on Iisrael saanud rohkem kui 300 miljardit dollarit, millest enamik on sõjaliseks toetuseks, aidates riigil arendada raketitõrjesüsteemi ja muid projekte.
Selle välisabi peamine põhjus on olnud USA huvide tagamine piirkonnas, arvestades Iisraeli lähedust Süüriale kirdes, Hezbollah’ mõju all olevat Liibanoni põhjas ja islamistlikku mässu Egiptuse Siinais lõunas.
Pärast kaks aastakümmet kestnud konflikti, mis võttis miljoneid vietnamlaste elusid ja umbes 58 000 ameeriklase elu, on Vietnam Washingtoni suuruselt teine rahalise toetuse saaja. Seda raha kasutatakse majanduslikuks ja tehnoloogiliseks koostööks, sõjaliseks toetuseks ja isegi puhastustööde abistamiseks USA sõjaväe poolt Agent Orange’i kasutamisel Vietnamis sõja ajal.
Alates 1975.aastast on Egiptus saanud Ameerika Ühendriikidelt märkimisväärset välisabi, peamiselt osana diplomaatilistest jõupingutustest pingete leevendamiseks Araabia-Iisraeli kontekstis.
Washington saatis külma sõja ajal suuri abipakke ka Lõuna-Vietnami, Lõuna-Koreasse ja teistesse riikidesse.
Alates 2003.aastast on suur osa rahast suunatud Iraaki, Afganistani ja Pakistani.
USA välisabi ümbritsev arutelu
Kongressi uuringuteenistuse hiljutise aruande kohaselt võib välisabi olla vahend Ameerika Ühendriikide ülemaailmse mõju tugevdamiseks, ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja ühiste väärtuste edendamiseks.
Sellegipoolest selgub samast raportist, et teatud ameeriklased ja kongressi liikmed peavad välisabi kuluks, mida riik ei saa endale lubada, arvestades praegust eelarvepuudujääki ja konkureerivaid eelarveprioriteete.
2021.aastal moodustas USA abi teistele riikidele umbes 0.7% föderaalvalitsuse kogukuludest.