Aasta pärast Venemaa esialgset sissetungi Ukrainasse jätkub Venemaa fossiilkütuste eksport erinevatesse riikidesse üle maailma.
Nagu Visual Capitalisti Niccolo Conte allpool kirjeldab, on energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) hinnangul Venemaa alates umbes aasta tagasi alanud invasioonist teeninud fossiilkütuste ekspordist üle maailma rohkem kui 315 miljardit dollarit tulu, millest peaaegu pool (149 miljardit dollarit) pärineb ELi riikidelt.
See graafik kasutab CREA andmeid, et visualiseerida riike, kes on pärast sissetungi ostnud enim Venemaa fossiilkütuseid, näidates miljardeid tulusid, mida Venemaa on sellest ekspordist teeninud.
Venemaa fossiilkütuste peamised importijad
Nagu arvata võib, on Hiina olnud Venemaa fossiilkütuste suurim ostja alates invasiooni algusest. Venemaa naaber ja mitteametlik liitlane on peamiselt importinud toornaftat, mis on alates invasiooni algusest moodustanud enam kui 80% tema impordist kogusummas üle 55 miljardi dollari.
EL-i suurim majandus, Saksamaa, on suuruselt teine Venemaa fossiilkütuste importija, seda suuresti tänu ainuüksi maagaasi impordile enam kui 12 miljardi dollari väärtuses.
*Ajavahemikul 24. veebruar 2022 kuni 26. veebruar 2023 USA dollarites
Türgi, kes on NATO, kuid mitte EL-i liige, järgib tihedalt Saksamaad kui Venemaa fossiilkütuste suuruselt kolmandat importijat pärast sissetungi. Tõenäoliselt möödub riik peagi Saksamaast, kuna EL-i mittekuulumine tähendab, et seda ei mõjuta eelmisel aastal bloki Venemaa impordikeelud.
Kuigi enam kui pooled 20 suurimast fossiilkütuseid importivast riigist on pärit EList, on bloki ja ülejäänud Euroopa riigid oma importi piiranud, kehtestades Venemaa kivisöe impordi, toornafta meretranspordi ja naftatoodete impordi keelustamise ja hinnapiirangud on jõustunud.
Venemaa kahanevad tulud fossiilkütustest
EL-i keelud ja hinnalaed on toonud kaasa fossiilkütuste igapäevaste tulude vähenemise blokis peaaegu 85%, langedes 2022. aasta märtsi tipptasemelt 774 miljonile dollarile päevas 119 miljonile dollarile 22. veebruaril 2023.
Kuigi India on vahepeal suurendanud oma fossiilkütuste importi, 3 miljonilt dollarilt päevas sissetungi päeval 81 miljonile dollarile päevas alates selle aasta 22.veebruarist, ei ole see kasv ligilähedalegi 655 miljoni dollari suuruse augu katmiseks, ELi riikide impordi vähenemise tõttu.
Samamoodi, isegi kui Aafrika riigid on alates eelmise aasta detsembrist oma Venemaa kütuseimpordi kahekordistanud, on Venemaa meretranspordiga saadetavate naftatoodete eksport S&P Globali andmetel ikkagi jaanuarist alates üldiselt vähenenud 21%.
Muud tulusid mõjutavad tegurid
Kokkuvõttes on Venemaa fossiilkütuste tulud 24.märtsil saavutatud haripunktist (umbes 1,17 miljardit dollarit) vähenenud enam kui 50% võrra, vaid 560 miljoni dollarini päevas.
Koos EL-i ostude vähendamisega on peamiseks kaasaaitajaks olnud Venemaa toornafta hinna langus, mis on samuti langenud pärast invasiooni ligi 50%, tänaselt 99 dollarilt barrel 50 dollarile.
Kas need langused jätkuvad, pole veel kindlaks tehtud. Sellegipoolest keelavad 25. veebruaril välja kuulutatud ELi 10.sanktsioonid bituumeni ja sellega seotud materjalide, nagu asfalt, sünteetiline kautšuk ja tahm, impordi ning hinnanguliselt vähendavad Venemaa üldist eksporditulu peaaegu 1,4 miljardi dollari võrra.
