Palju reklaamitud ja oodatud Ukraina armee kevadine vasturünnak on endiselt ootel ning nii Ukraina sõjaväelaste kui ka Lääne ametnike sõnul on see kõik tingitud mudast. Ja ometi on Valge Maja endiselt pakkunud optimistlikku hinnangut sellele, kuidas Ukraina sõjaliselt läheb. USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby kuulutas alles eile Venemaa pealetungi Donetski ja Luganski peamiste linnade vastu: “Enamik nendest jõupingutustest on takerdunud ja ebaõnnestunud.” Ta kinnitas, et “Venemaa ei ole suutnud haarata ühtegi tegelikku strateegiliselt olulist territooriumi.”
Nii maalib Kirby pildi õõtsuvast Vene armeest, kuid siiski pole silmapiiril näha vasturünnakut. “Kuid hetkel liiguvad nad vaevu edasi, pidurdatuna mitte raevukate Venemaa rünnakute, vaid mitte vähem visa vaenlase: viskoosse Kesk-Ukraina muda tõttu,” kirjutas The New York Times eelmisel esmaspäeval. Timesi intervjueeritud Ukraina ohvitser tunnistas, et “kuni ilm ei parane, pole vasturünnakut.” Põhjus on selles, et “sõidukid jäävad kinni ja mida me siis teeme, kui tulistamine algab?”
Aruandes kirjeldatakse veelgi, miks Ukraina hoidub, öeldes: “Sügav ja must, konsistentsiga sarnaneb küpsise taigna ja märja tsemendi seguga, kevadine muda on üks takistus, mida Ukraina sõjaväel on kogu oma leidlikkusest hoolimata raske ületada.” Edasi “See ummistab relvi ja röövib sõdurite saapad jalast. Rattad ja turvised pöörlevad ja keerlevad, kaevates ainult sõjaväesõidukeid sügavamale sohu.”
Sama kordades ütles Kiievi suursaadik Ühendkuningriigis Vadim Pristayko eelmisel teisipäeval Sky Newsile: “Ilmselt ei luba ilm seni rasketel tankidel Ukraina tavapärases kevadises mudas liikuda.” Ka Ukraina kaitseminister Aleksei Reznikov ütles hiljuti, et ilm on mänginud vastupealetungi ajastuse määramisel võtmerolli. Samuti on Venemaa viimasel ajal hoogustanud oma lööke kogu riigis. Kas tõesti on vasturünnak peatanud vaid muda ja vähem kui ideaalne ilm? Või on veel midagi?
Geopoliitiline kommentaator Melkulangara Bhadrakumar uurib Ron Pauli Instituudi kaudu allpool olevat “midagi enamat” …
Maikuu on kätte jõudnud, kuid ilma kauaoodatud Ukraina “vasturünnakuta”. Lääne meedia oletab, et see võib tulla mai lõpus. On ka keerutus, et Kiievis on mõistlik “aega osta”. Ei saa välistada võimalust, et Ukraina teeb 950 km pikkusel Venemaa rindejoonel mingisuguse “läbimurde”, kuid Venemaa vastupealetung on kindlasti järgnev. Avatud sõda ei sobi lääneriikidele.
NATO kõrgeim komandör, USA armeekindral Christopher Cavoli teatas üleeelmisel nädalal, et Ukrainas tegutsev Vene armee on suurem kui siis, kui Kreml alustas sõjalist erioperatsiooni ning ukrainlased “peavad olema paremad kui Venemaa jõud, millega nad silmitsi seisavad” ning otsustama, millal ja kuhu nad löövad.
Cavoli ütles, et Venemaal on tööjõu osas strateegiline sügavus ja ta on kaotanud vaid ühe sõjalaeva ning umbes 80 hävitajat ja taktikalist pommitajat seni umbes 1000-liikmelisest õhupargist. Kindral vaidles õrnalt vastu kaitseminister Lloyd Austinile ja kindralstaabi ülemale kindral Mark Milleyle, kes on propageerinud, et Venemaa on kaotuse äärel.
Üleeelmisel kolmapäeval parlamendi paneelil esinedes ütles kindral Cavoli: “See sõda pole veel kaugeltki lõppenud.” Üleeelmisel neljapäeval läks ta kaugemale, et öelda senatile: “Ma arvan, et [venelased] võivad veel aasta võidelda.” Cavoli ütles parlamendi istungil ka, et Venemaa allveelaevade tegevus on Põhja-Atlandil alates sõja algusest hoogustunud ja ühtegi Kremli strateegilist tuumajõudu pole Ukraina operatsioonid mõjutanud.
Ta ütles ühel hetkel oma kirjalikus tunnistuses: “Vene õhu-, mere-, kosmose-, küber- ja strateegilised jõud ei ole praeguses sõjas oluliselt halvenenud. Veelgi enam, Venemaa ehitab tõenäoliselt oma tulevase armee ümber suureks ja võimekamaks maismaaväeks… Venemaal on alles tohutu hulk paigutatud ja paigutamata tuumarelvi, mis kujutavad USA-le eksistentsiaalset ohtu.”
On selge, et kogu Bideni administratsiooni neokonide poolt viimase aasta jooksul loodud valede ja segaduste narratiiv on lahti harutatud. Bilanss näitab, et miski ei õigusta tohutut abi Ukrainale viimase üheaastase perioodi jooksul — üle 100 miljardi dollari, mis on proportsionaalselt tunduvalt suurem summast, mida USA kulutas kahekümne sõja-aasta jooksul Afganistanile.
Kindral Cavoli tunnistus tuli peagi pärast hiljuti lekkinud Pentagoni dokumente, mis on andnud sünge pildi Kiievi sõjalisest valmisolekust ja Bideni administratsiooni usalduse puudumisest Zelenski režiimi suhtes.
Pentagoni dokumendid kajastasid tegelikult RAND Corporationi jaanuarikuist uuringut pealkirjaga Avoiding a Long War, mis soovitas, et “USA ülim huvi eskalatsiooniriskide minimeerimise vastu peaks suurendama USA huvi pika sõja vältimise vastu (Ukrainas). Lühidalt, pika sõja tagajärjed – alates püsivatest kõrgendatud riskidest kuni majandusliku kahjuni – kaaluvad üles võimaliku kasu.”
Tõepoolest näib, et USA julgeoleku- ja kaitseasutuses on märkimisväärne eriarvamuste voog, mille hinnangul on president Biden viinud USA hukatuslikule poliitilisele trajektoorile, millel on hukatuslik tagajärg – alandav lüüasaamine Ukrainas võib kahjustada NATO allianssi, nõrgestada Atlandi-ülest süsteemi ja õõnestada USA usaldusväärsust globaalse jõuna.
USA luurekogukonna teadlikud veteranid peavad Pentagoni dokumentide lekitamist minimäsuks. Endine CIA analüütik Ray McGovern ütles Hiina CGTN-ile: “Ma usun, et võib juhtuda, et mõned Pentagoni kõrgemad poliitikakujundajad kaitseministeeriumi kõrgeimates piirkondades on otsustanud:” Teate, see on Ukrainas loll ülesanne. Võib-olla peame tõe välja selgitama. Võib-olla peame paljastama selliseid inimesi nagu ühendstaabiülem Milley ja sekretär Austin nende valede eest, mida nad on rääkinud Ukraina edusammude ja venelaste lihtsalt pulbristamise kohta. Ja võib-olla peatab see sõja laienemise.”
Sama seisukohta jagab ka tuntud endine CIA analüütik Larry Johnson. Ta kirjutas: “See näeb välja nagu kontrollitud, suunatud leke… lekkinud materjal ei ole juhuslik luurematerjal. See on loodud mitme loo jutustamiseks. Kõige silmatorkavam on Ukraina võimete halvenemine ning peamised takistused, millega USA ja ülejäänud NATO silmitsi seisavad hädasti vajaliku õhukaitse, suurtükimürskude, suurtükitükkide ja tankide tarnimisel. Teisisõnu, Ukraina kukub kokku ja põleb.
Johnson lisas: “Lubage mul pakkuda välja üks võimalus selle lekke jaoks – luua predikaat Joe Bideni ametist lahkumiseks. Salastatud dokumentides olevad paljastused ei ole väljamõeldised, mille eesmärk on venelaste petmine. Samuti pole need materjalid, et koguda USA toetust rohkemate ressursside valamiseks Ukraina musta auku. Need lekked toidavad meemi, et Bideni meeskond on ebapädev ja ohustab Ameerika huve välismaal.”
Ärge eksige, sellised Deep State’i riigipöördekatsed pole USA presidendiajaloos midagi uut – Eisenhowerit tabati, kui ta taotles Nõukogude Liidu leevendamist; terve hulk täna saadaolevaid materjale viitab sellele, et CIA raamis Nixoni Watergate’i afääri. Täna toimub see kõik 2024.aasta valimistel teist ametiaega taotleva president Bideni taustal.
Mis puudutab Zelenskit ennast, siis ta on teravalt teadlik, et tema “vasturünnaku” edu või ebaõnnestumine on lääne jätkuva toetuse jaoks kriitilise tähtsusega. Kõike arvesse võttes on ees ootamas segane diplomaatiline stsenaarium, mis avaks ka lõhesid lääneriikide vahel ja milles Hiinal võiks olla olulisem roll.
Ei ole mingit garantiid, et avalik toetus Bideni volikirjasõjale püsiks 2024.aasta valimistel. Piisab, kui öelda, on üha enam kahtlane, kas Biden ohverdab oma presidendikoha Ukraina sõja pärast. Need on muidugi algusajad. Suur laev vajab ümberpööramiseks suurt kaart.
Venelased langetavad otsuseid enda hinnangute alusel. Venemaa löögid Ukraina sõjaväeobjektide vastu on märgatavalt suurenenud. Teatatud on ulatuslikest rünnakutest sügavale Ukraina sõjaväe tagalasse.
Üleeelmisel pühapäeval Ukraina suuruselt neljanda linna Dnepropetrovski lähedal asuvas suures sidekeskuses Pavlogradis raudteeinfrastruktuuri ning laskemoona- ja kütuseladudele suunatud rünnak oli eriti laastav. Ukraina väed kogunesid Pavlogradi pealetungiks Zaporožje suunas. Kaks S-300 raketidiviisi hävitati.
Endine president Dmitri Medvedev kirjutas eelmisel nädalavahetusel Telegrami kanalis, et Venemaa peaks taotlema Ukraina isikkoosseisu ja sõjatehnika massihävitamist. anda Ukraina relvajõududele “maksimaalne sõjaline lüüasaamine”; püüdlema “vaenlase täieliku lüüasaamise ja Kiievi natsirežiimi lõpliku kukutamise poole koos kogu endise Ukraina territooriumi täieliku demilitariseerimisega”; ja jätkake kättemaksuga Zelenski valitsuse võtmeisikutele, olenemata nende asukohast ja piiranguteta.
Medvedev lisas: “Muidu nad ei rahune… ja sõda venib kauaks. Meie riik ei vaja seda.” Meeleolu on muutunud koledaks ja konflikt võtab kurja pöörde, kuna diplomaatia on täiesti karile jooksnud.
