Mis On Nende “harjutusväljakute” All: EESTI TERRITOORIUMIL ON LIGI 7,5 MILJONIT TONNI URAANI! Nagu selgub paari aasta tagusest uuringust on meil ka mitmeid teisi hinnalisi maavarasid, millest enamikul inimestest aimugi pole. See, et Eestis leidub maapinnas uraani, oli teada juba ammu ja Nõukogude Liidu aegu rajati Sillamäele isegi uraani rikastamise tehas. Sillamäe tehases, mis oli osa Nõukogude tuumapommi programmist, oligi algselt plaanis kasutada kohalikust, Kirde-Eesti, põlevkivist eraldatud uraani. See osutus aga toona siiski majanduslikult mittetasuvaks ja selle asemel rikastati tehases mujalt toodud uraani kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. a. Kogu maailma haaranud energiakriisi valguses on nii mõnedki riigid hakanud energia saamiseks otsima alternatiive ja ilmselt oleks eestlastel mitmel põhjusel hea teada, kui palju maapind nende jalge all väärt on. VÄÄRTUSLIKE MAAVARADE KOGUSED EESTIS on teadlaste hinnanguil järgmised: – URAAN – 7,5 miljonit tonni – TSINK – 39,23 miljonit tonni – MOLÜBDEEN – 17,26 miljonit tonni – VANAADIUM – 13,3 miljonit tonni – PLII – 6,6 miljonit tonni Kuigi väidetavalt olevat ka praegu näiteks meie maapõues peituva uraani kaevandamine liiga kulukas, ei tasu unustada, et teadus ja tehnoloogia astuvad edasi kiiremini kui lihtinimene ,,Ahsoo!,, öelda suudab! Mõtlemapanev on, et prognooside järgi kasvab maailma NÕUDLUS TUUMAENERGIA järele juba aastaks 2050, võrreldes tänasega, kuni 82 %. Sel juhul oleks tõenäoliselt kõik maismaa varud ammendunud ja uraani saamiseks peaks inimkond asuma meres ja ookeanis asuvate varude kallale. Kui rääkida Eestist, siis meie uraanist on umbes 5,67 miljonit tonni mandrialal ja 1,8 miljonit meres. MERES paiknevad varud asuvad Mandri-Eesti ja Lääne-Eesti saarte vahelises piirkonnas. MANDRIL peitub uraan aga küllaltki laias vööndis Hiiumaalt Narvani. See ala hõlmab riigi maismaaosast üle 12 000 ruutkilomeetri.
