EKRE USA osakonna esimees Mike Calamus kirjutab oma Postimehes avaldatud arvamusloos, et Lääne sanktsioonid on tugevamad, kui Putin oleks eeldanud ja Hiina võib aidata Venemaal raskemaid aegu üle elada.
Soome, kes on alates Teisest maailmasõjast hoidunud NATOga liitumisest; Šveits, kes võttis isegi natside kulla vastu ja on kurikuulus oma neutraalsuse poolest; Saksamaa, kes on militaarselt hoidnud madalat profiili – kõik need riigid ja paljud teised hakkavad Putini pärast muutma oma pikaajalisi käitumisnorme. Soome peab debatte NATOga ühinemiseks ning toetus rahvalt on selleks rekordsuur, Šveits liitus Euroopa Liidu Venemaa- vastaste sanktsioonidega ja Saksamaa jättis häbi minevikku ning investeerib 100 miljardit eurot Bundeswehri ajakohastamiseks.
Kindlasti ei olnud 69-aastase Putini eesmärk mobiliseerida ühtne Euroopa enda vastu ja minna ajalukku tsaarina, kes Venemaa kuldse ajastu asemel tõi ainult vaesust ja viletsust, kuid loodetavasti nii lähebki ja saame varsti rääkida Putinist mineviku vormis.
Läänepoolsed sanktsioonid on tugevamad, kui Putin oleks eeldanud, aga need saavad ja peaksid olema veel jõulisemad. Venemaa fossiilsed kütused saavad senini Euroopasse voolata ja teenida režiimile tohutuid kasumeid, mis finantseerivad Vene sõjakirstu. 2019. aastal moodustas 39 protsenti föderaaleelarvest fossiilsete kütuste eksport. Euroopa sõltub lausa 40 protsendi ulatuses Venemaa gaasist ning rohepöörde meeleoludes on tohutult keeruline näiteks Saksamaal endal gaasikraane kinni keerata.
Venelased saavad õigustuseks öelda, et kliimaprojektid («Venemaa gaas») ei tohi sanktsioonide alla langeda, sest mängus on maailma päästmine kliimakatastroofist. Saksamaa pigem avagu oma suletud tuumaelektrijaamad ja kivisöe kaevandused, enne kui rohepöörde nimel Vene majandust toidavad.
Paljud esitlevad Venemaa eemaldamist SWIFTi süsteemist kui instrumenti, millega Venemaa põlvili suruda, kuid siin on omad agad. Praegu on küll palju segadust, aga tundub, et kõiki Vene panku ei eemaldatagi rahvusvahelisest süsteemist, mis tähendab, et välismaksed võivad koonduda nendesse pankadesse. Ja isegi kui suletakse SWIFT tervenisti, on venelased arendanud oma süsteemi, System for Transfer of Financial Message (SPFS), mis sarnaselt SWIFTiga aitab teha rahvusvahelisi ülekanded ning neid makseid lääneriigid ei näeks. Igal juhul jätkab Euroopa praegu Venemaa gaasi ostmist ja tolle rahakukru täitmist, mille Putin saab suunata sõjategevusse. Kas Venemaa gaas on väärt seda, et oleme kaasosalised ukrainlaste surmades?
Mitu poliitilist jõudu, sealhulgas EKRE, on pikalt hoiatanud, et ei tohi sattuda sõltuvusse vaenuliku riigi tarnetest. Euroopa Liit ja sakslased proovivad loomulikult väita, et praegust olukorda ei olnud võimalik ette näha ja „rohegaas“ on vajalik, kuid siin on pigem tegemist enesepetmise ja soovunelmatega.
Siin tuleb kohe hoiatada ka Hiina suhtes, sest sarnaselt autokraatliku Venemaaga proovib ta samuti lääneriike majanduslikult pantvangi võtta, et siis oma mõjuvõimu jõuliselt levitada. Ka Hiina himustab oma naabrite vara, eriti mis puudutab Taiwani.
Hiina, erinevalt demokraatlikust läänest, saab edaspidigi Venemaaga sooje majandussuhteid hoida ja aidata tal tormi üle elada. Põhja-Korea režiim püsib senini tänu hiinlastele ja usun, et samasugust sõprust lubaksid nad ka Venemaale. Hiina oma kasvava majandusega, mis on suuresti lääneriikide teene, tarbiks heameelega ise Venemaa gaasi. Sellega seoses jääb väheks ainult Venemaa majanduse nõrgestamine, kui Hiina otsustab seda siiski üles putitada. Tootmine tuleb tuua tagasi Hiinast Euroopasse ja USAsse.
Venemaa ega Hiina vastu me siin tillukeses Eestis üksi sõdima ei hakka, aga on palju, mida saame ära teha, et olla valmis turbulentseteks aegadeks. Iga riigikaitse algab eelkõige kodust ja see nõuab investeeringute drastilist suurendamist kaitseväkke. On ka samme, mis suuri investeeringuid ei nõua, vaid kus piisab mõtlemisviisi muutmisest. See oleks näiteks relvakultuur, kus kodanikel oleks kergem relva soetada kodu kaitseks. Iga ajateenistuse lõpetanu peaks saama relvaloa ja teistele tuleb luua võimalusi tasuta koolitusteks.
Sarnaselt riigikaitsetunniga võib koolide õppekavasse sisse viia relvaõppe, et meil oleks nii mehi kui ka naisi, kes oskaksid vastustundlikult tulirelvadega ringi käia. Lisaks tuleb teha massilisi värbamiskampaaniaid Kaitseliidu, Noorkotkaste või Kodutütarde tarbeks. Oskuslik, patriootlik, kõrgelt motiveeritud ja relvil rahvas oleks suur heidutus meie vastastele. Loodan, et Putini õppetund on andnud meile vajalikud stiimulid nende muudatuste elluviimiseks.
Mike Calamus, EKRE USA osakonna esimees
