Eessõnaks niipalju, et kogu allolev jutt on muutmata kujul võetud Varro Vooglaiu ajajoonelt.
Mihkel Kärmas vastas mulle ootuspärase, ent naeruväärse eneseõigustusega. Lugege ise – allpool on tema vastus mulle ja omakorda minu lakooniline vastus talle.
* * *
From: Varro Vooglaid <[email protected]>
Subject: Re: Küsimus
Date: 4. April 2023 at 21:10:26 EEST
To: Mihkel Kärmas Pealtnägija <[email protected]>
Tere, hr Kärmas!
Teie vastuse peamine informatiivne väärtus seisneb tõdemuses, et Te ei ole ausameelne inimene – küll aga olete näotus eneseõigustamises vilunud ja järjekindel.
See järeldus nähtub ainuüksi lausest “Teie ainus puutumus konfliktiga oli, et viibisite laval samal ajal, kui rahva hulgas rüselus tekkis.” Te jutskui ei teaks, et tegelikult sõimas Hartleb mind laval oleku ajal avalikult fašistiks ja et kohus rahuldas sellega seonduvalt minu vastuhagi, nõustudes et Hartleb käitus õigusvastaselt ja peab maksma (tõsi, sümboolses summas) selle eest hüvitist.
Mul on siiralt kahju, et ERR peab juba palju aastaid oma palgal inimesi, kes tegutsevad nii ebaausalt ega häbenegi seda. Üllatusmoment paraku puudub.
Kõike head!
VV
On 4. Apr 2023, at 13:55, Mihkel Kärmas <[email protected]> wrote:
Hea härra Vooglaid,
Suur tänu järjekordse pöördumise eest. Et Te olete juba oma kirja avalikustanud, vastan pisut pikemalt, sest lugejate seas leidub inimesi, kes ei tea tausta ega konteksti.
Esiteks lühike kronoloogia, mis sündmustest me üldse räägime:
* Detsembris 2018 toimus Vabaduse väljakul rändeleppe vastane miiting, kus leidis aset nn lapsekärurünnak, mille osaline oli Florian Hartleb.
* Veebruaris 2019 oli eetris Pealtnägija lugu, kus Hartleb andis esimese intervjuu palju furoori tekitanud sündmuse kohta ja esinesid ka teised konflikti pooled.
* Märtsis 2019 esitasid Hartleb ja tema elukaaslane Teile nõudekirja seoses nende meelest solvavate ja ebaõigete väidetega Vabaduse väljaku sündmuste kohta.
* Märtsis 2020 andsid Hartleb ja tema elukaaslane sisse hagi Teie, Markus Järvi ja SAPTKi vastu.
* Detsembris 2021 jättis maakohus suures osas hagi rahuldamata ja pärast tiiru kõrgema astme kohtutes jõustus otsus lõplikult 2023 märtsis.
Teie avalikus märgukirjas lähevad kaks asja segamini. Pealtnägija lugu käsitles platsil toimunud konflikti ja selles loos said sõna kõik osapooled – Hartleb ise, rüseluse vastaspooleks olnud fotograaf ja Odini sõdur, politsei ja miitingu korraldaja. Teie ainus puutumus konfliktiga oli, et viibisite laval samal ajal, kui rahva hulgas rüselus tekkis. Millest meie lugu rääkis, saab igaüks ise veenduda, aga ei pea lugema kaugemale pealkirjast:
Ääremärkusena ütlen, et see väärteoasi lõpetati hiljem kellelegi etteheidet tegemata ehk politsei kontrollis asja ja ei leidnud ühtegi süütegu.
See, et Hartleb ja tema elukaaslane esitasid kuu pärast meie saadet hagihoiatuse ning aasta hiljem hagi seoses Teie kommentaaridega Objektiivis ja teistes Teie kanalites ei ole kuidagi meie suunata ega kontrollida. Olen Teile juba varem kinnitanud ja kinnitan uuesti, et Pealtnägija ei osale teievastastes vandenõudes ega skeemides.
Nii ERR üldisemalt kui Pealtnägija kitsamalt on veebis seda tsiviilhagi kajastanud (kuni jõustunud kohtuotsuseni) ja alati on lisatud Teie poole seisukoht:
Samuti ei pea paika Teie väide, et Pealtnägija lugu käsitles Hartlebi kriitikavabalt ja üksnes ohvrina. Vastupidi – talle esitatakse kriitilisi küsimusi, Hartleb tunnistab, et emotsioonid keesid üle, ta kahetseb korduvalt ja vabandab. Tüli teised pooled kirjeldavad, kuidas nende arust käitus Hartleb ise ründavalt. Kõik see on Teie jaoks hoopis soodne.
Ei pea paika ka Teie väide, et Pealtnägija süüdistas Objektiivi portaali valeuudiste levitamises Hartlebi kohta. Veel vähem vastab tõele Teie väide, et Pealtnägija sellise avalduse tagajärjel pidite Hartlebiga kolm aastat kohut käima. Eelpool juba selgitasin, mis järgnes millele. Hagi ei põhjustanud Pealtnägija lugu, vaid Teie enda meist sõltumata tehtud avaldused, mis ületasid vastaspoole taluvuspiiri. Meil polnud mingit teadmist, kas, millal ja kelle vastu perekond Hartleb üldse kohtusse läheb – teleloos oli juttu hoopis inetutest Delfi kommentaaridest ja ähvardustest Facebookis.
Pärast Teie kirja saamist hankisime vastava kohtuotsuse. Sellest selgub, et Hartleb oli ka ise agressiivne, aga ei selgu, et tegu oli Eesti 200 korraldatud provokatsiooniga, nagu Teie väitsite. Kopeerin siia kohtu vastuse, kui palusime seda veel eraldi selgitada: „Kohus ei hinnanud tõsikindlalt, kas ja kes provokatsiooni korraldas, vaid kas Varro Vooglaiul, Markus Järvil ning SAPTKil oli õigus nii arvata. Ehk tegu oli väärtushinnanguga ja väärtushinnangut ei saa kinnitada ega kummutada, mistõttu ei saa ka nõuda selle ümber lükkamist.“ Seega, kuna tegemist oli Teie väärtushinnanguga, ei hakanud kohus tagamaid välja selgitama ja otsustas, et Te ei pea seda ümber lükkama.
Te küsite, mida Pealtnägija selles teadmises ette võtab ja kas me tunneme, et Pealtnägija varasem käsitlus juhtumist on jõustunud kohtuotsuse valguses kohatu ja ebaõiglane? Hea meel tõdeda, et Pealtnägija lugu pidas kohtu proovile vastu. Meie loos esinesid mõlemad osapooled (nagu eetikakoodeks konfliktiloo puhul nõuab) ja tagantjärgi otsustas kohus, et üks pool rääkis rohkem õigust ehk Hartleb oli ründavam pool. Seega tema vastaspoole jaoks oli lugu kohane ja õiglane, Hartleb ilmselt tulemuse üle õnnelik ei ole.
Varro Vooglaid platsil aset leidnud rüseluse osapool ei olnud, Teile tõid häda kaela jõulised ütlemised hiljem. Teie protsessi, kaasa arvatud lõpptulemus, on ERR ka kajastanud.
Lugupidamisega,
Mihkel Kärmas
