Kuidas rahvusülesed toimijad kirjutavad avatud piiride, ideoloogilise killustatuse ja tehnokraatliku kontrolliga ümber Euroopa korda
2012. aastal ütles toonane ÜRO rändealane eriesindaja ja Goldman Sachsi endine direktor Peter Sutherland Briti Ülemkoja ees toimunud kuulamisel lause, mis täna tundub stardisignaalina:
„Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et õõnestada oma liikmesriikide homogeensust.“
Kolm aastat hiljem oli Euroopa keset suurimat rändekriisi pärast Teist maailmasõda. Piirid avati, Dublini reegleid eirati, riikide parlamentidest mööda mindi. See, mida müüdi humanitaarabina, selgub lähemal vaatlusel osaks pikaajalisest süsteemi ümberkorraldamisest, mis on sügavam, kui paljud kahtlustavad – ja mis ei toimu sugugi juhuslikult.
Tehnokraatlik üldplaan: ränne kui ümberkujundamise tööriist
Ametlikes aruannetes esitletakse rännet sageli väljakutsena, kuid Maailma Majandusfoorumi (WEF), ÜRO ja globaalsete fondide organites esitletakse seda strateegilise muutuste instrumendina. Peter Sutherlandi kaasalgatatud niinimetatud ülemaailmne rände- ja arengufoorum (GFMD) tegutseb väljaspool ÜRO süsteemi, kuid mängis võtmerolli 2018. aasta ÜRO rändelepingu kujundamisel. See käsitleb rännet inimõigusena ja propageerib selle „turvalist, korrapärast ja regulaarset haldamist” – riigiüleste struktuuride, mitte suveräänsete riikide poolt.
Video: Kas teie arvates on see lihtsalt kokkusattumus või on selle taga mingi plaan?
Otse video juurde:
Süsteemi ümberkujundamise kuus dimensiooni:
1. Rahvusliku identiteedi hävitamine
Kultuurilise homogeensuse tahtlik õõnestamine on mõeldud rahvusliku vastupanu nõrgestamiseks. Neid, kes ei pea end enam „üheks rahvaks“, on kergem kontrollida.
2. Demograafiline tasakaalustamatus
Massiline immigratsioon – enamasti noored mehed kriisipiirkondadest – põrkab kokku vananeva ja passiivse elanikkonnaga. See destabiliseerib sotsiaalseid süsteeme, suurendab vägivalla potentsiaali ja loob vajaduse jälgimise järele.
3. Demokraatlike institutsioonide võimetus
Otsuseid riiki lubamise, sotsiaaltoetuste, tagasisaatmise või piirikaitse kohta delegeeritakse üha enam ELi või ÜRO organitele – ilma igasuguse tegeliku demokraatliku kontrollita.
4. Majanduslik ekspluateerimine
Migratsioon alandab palku, suurendab tööjõu kättesaadavust ja loob uue tarbimisreservi –võit ettevõtetele, mitte kohalikele ega migrantidele.
5. Killustatus kui domineerimise instrument
Mitmekultuurilisi ühiskondi on keeruline poliitiliselt mobiliseerida. Identiteedipoliitika asendab klassipoliitikat. See loob poliitilist apaatiat – ja seega ruumi tehnokraatlikule valitsemisele.
6. Digitaalsete juhtimisstruktuuride kasutuselevõtt
Avatud ühiskonna kõrvalmõjudele (vägivald, terror, ebakindlus) reageerimiseks võetakse kasutusele tehnoloogilisi kontrollivahendeid: digitaalne identiteet, tehisintellekti abil jälgimine, „nutilinnad“. Turvalisusest saab vahetusobjekt vabaduse vastu.
Ja arve? Ta tuleb iga päev.
Euroopa avalikkus on selle strateegia hinda juba pikka aega maksnud:
igapäevased noarünnakud, terrorirühmitused, ülerahvastatud koolid, eluasemepuudus, etnilised pinged ja kasvavad sotsiaalsed lõhed.
Samal ajal laimatakse, tsenseeritakse või algatatakse kohtuprotsess selle poliitika kriitikute vastu.
Kokkuvõte: Rahvusriigi lõpp – humanitaarlipu all
Poliitiline eliit – mida juhivad mõttekojad nagu Maailma Majandusfoorum, rahastavad sihtasutused nagu Gates ja Soros ning kontrollivad ÜRO organid – on loobunud ideest, et riikidel on lubatud esindada oma huve.
„Avatud ühiskond” ei ole eesmärk – see on vahend.
Sest killustatud, ebakindlas ja digitaliseeritud maailmas on vaja uusi regulatiivseid volitusi. Ja just sel põhjusel seda ümberkorraldust korraldataksegi.
Migratsioon ei ole probleem.
Migratsioon on tööriist.
Tegelik eesmärk: vana korra lagunemine – ja uue, globaalselt juhitud ühiskonna teke.
Aga keegi pole valinud, kes seda juhib.*
Allika ülevaade
- Peter Sutherland Briti Ülemkoja ees (BBC raport, 2012) „EL peaks „õõnestama riikide homogeensust“, ütleb ÜRO rändeküsimuste juht”
- https://www.bbc.com/news/uk-politics-1851939 Ülemaailmne rände- ja arengufoorum (GFMD) – taust, struktuur ja mõju
https://www.gfmd.org/- Mälestades Peter Sutherlandit kui GFMD asutajat
https://www.gfmd.org/remembering-mr-peter-sutherland- ÜRO ülemaailmne rändepakett (ÜRO, 2018 „Ülemaailmne ohutu, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe“ https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact
- GFMD Vikipeedias – organisatsiooniline struktuur ja rahastamine https://en.wikipedia.org/wiki/Global_Forum_on_Migration_and_Development
- KNOMAD (Maailmapanga rände rahastamise platvorm). Toetavad Saksamaa, Šveits jne. https://www.knomad.org/
