Saksamaa suurendab oma toetust Ukrainale pärast seda, kui Venemaa nädalavahetusel laiendas oluliselt oma õhurünnakuid Kiievile. Venemaa näeb seda kättemaksuna arvukate droonirünnakute eest oma territooriumil.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reisib kolmapäeval Berliini esimest korda pärast kantsler Friedrich Merzi ametisseastumist. Alles esmaspäeval teatas Merz, et Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA on tühistanud varasemad relvatarnete piirangud Ukrainale. Washington pole seda aga avalikult kinnitanud.
Vahetult enne Zelenski visiiti hoiatas Merz, et lääneliitlased peavad valmistuma pikaks sõjaks – ajal, mil USA toetatud rahupüüdlused on takerdumas. Euroopa kullid on president Trumpi rahupüüdlusi algusest peale kritiseerinud.
Merz rääkis Turus Soome peaministri Petteri Orpoga ühisel pressikonverentsil:
„Sõjad lõpevad tavaliselt ühe või mõlema poole majandusliku või sõjalise kurnatuse tõttu ja selles sõjas oleme sellest ilmselgelt veel kaugel,“ ütles Merz. „Seega peame võib-olla pikemaks ajaks valmistuma,“ lisas ta. Ta väljendas seisukohta, et Venemaa president Putin kasutab relvarahu läbirääkimisi vaid lääneriikide takistamiseks, samal ajal kui ta ise Ukraina vastu rünnakuid intensiivistab.
Merzi sõnul on see kooskõlas Putini seisukohaga, kes pidas Ukrainaga peetavaid rahuläbirääkimisi “nõrkuse märgiks”. „Putin näeb läbirääkimispakkumisi ilmselgelt nõrkuse märgina,“ ütles Merz.
„Pärast viimast kolme nädalat ei saa keegi meid tõsiselt süüdistada kõigi olemasolevate diplomaatiliste vahendite ammendamata jätmises,“ jätkas Merz. Ta selgitas:
- Ukraina toetajad olid „teinud kõik“, et „valget lippu ei heiskaks“.
- „Kui isegi pakkumine Vatikanis kohtuda ei leia heakskiitu, peame olema valmis selleks, et see sõda kestab kauem, kui keegi meist soovib või ette kujutab,“ hoiatas Merz.
Venemaa välisministeerium oli aga vaid teatanud, et ei pea Vatikani „neutraalseks” kohtumispaigaks ja soovitas tungivalt pidada kõnelused mujal.
Mõned sõltumatud analüütikud on, osaliselt Trumpi avaldusi korrates, juhtinud tähelepanu sellele, et Zelenskõi “saboteeris” kõnelusi igal võimalusel, kinnitades korduvalt, et Ukraina ei tee kunagi territoriaalseid järeleandmisi, isegi mitte Krimmi puhul.
Arvamusartiklis öeldakse:
„Lääne juhid ja meedia on andnud esimesele läbirääkimiste voorule halva hinnangu. Nad lükkasid need tagasi kolmel põhjusel: nad väidavad, et Putin tegi esmalt ettepaneku otseläbirääkimisteks ja seejärel ei ilmunud kohale. Nad väidavad, et ta saatis solvavalt madala tasemega delegatsiooni. Ja nad väidavad, et midagi ei saavutatud. Kõik kolm väidet on valed.“
Zelenskõi nõudis enne Moskvaga kõrgetasemeliste kõnelustega nõustumist 30-päevast relvarahu. Venemaa on aga korduvalt selgelt öelnud, et pole mingit põhjust teele, mis viiks vaid Ukraina relvajõudude taasrelvastumiseni ja positsioonide tugevdamiseni lühiajalise relvarahu ajal.
Moskva väidab, et see lõppkokkuvõttes ainult pikendaks sõda ega pakuks püsivaid lahendusi. Putin on lühiajalised relvarahulepingud kui elujõulise variandi tagasi lükanud. Ta on korduvalt nõudnud, et Lääs näitaks oma tõsist suhtumist rahusse, lõpetades Ukraina sõjaväe pideva relvade tarnimise.
