Eesti ajaloo üks paeluvamaid küsimusi on see, kas 1939. aastal oleks Eesti Vabariik pidanud Nõukogude Liidu nõudmised sõlmida nn baaside leping tagasi lükkama. Teatavasti viis baaside lepingu sõlmimine lõppkokkuvõttes poole sajandi pikkusele okupatsioonile ning kohutavatele inimkaotustele. Kas südi vastuhakk stalinistlikule impeeriumile oleks neid kannatusi vähendanud või koguni suurendanud? Kas Eestil oleks 1939. a üdini militariseeritud hiidriigiga sõdides olnud mingigi võimalus säilitada kas või osaline riiklik iseseisvus? Kuidas oleks võimalik sõjategevus kulgenud? Mida arvavad sõjanduseksperdid ning sõjaajaloolased? Teema üle on arutletud väga palju, selle kohta on kirjutatud suurel arvul raamatuid. Tegemist on niiöelda alternatiivajalooga, rubriigist “Läinuks ajalugu teisiti”. Eesti Vabariik valis 1939 sügisel ning 1940 suvel hääletu alistumise tee…