Vaatamata üleilmsele kassettlahingumoona kasutamise keelule, võivad USA võimud otsustada selle nädala lõpus saata Ukrainasse vastuolulise lahingumoona, öeldakse meediaväljaandes.
Washington võib juba sel nädalal jõuda otsusele, kas anda roheline tuli rahvusvaheliselt keelatud kassettlahingumoona tarnimisele Ukrainasse, teatas CBS News kolmapäeval nimetutele USA ametnikele viidates.
Kobarpommid on keelatud kobarpommide konventsiooni (CCM) alusel, mis on rahvusvaheline leping, mis käsitleb humanitaarseid tagajärgi ja vastuvõetamatut kahju, mida kobarpommid tsiviilisikutele tekitavad, kehtestades kategoorilise keelu ja tegevusraamistiku.
Relvad võivad sisaldada kümneid väiksemaid pomme, mis hajuvad suurtele aladele, tappes ja sandistades sageli tsiviilelanikke. CCM-id on keelatud, kuna lõhkemata pommid võivad pärast lahingute lõppu ohustada tsiviilelanikke veel aastaid.
Kassettlahingumoon paiskab tavaliselt välja allmoona, mis suudab katta viis korda suurema ala kui tavalised pommid.
2010. aastal jõustunud kobarpommide konventsioon keelab kobarpommide igasuguse kasutamise, tootmise, üleandmise ja ladustamise. Lepingule on alla kirjutanud üle 100 riigi, kuid mitte USA, Venemaa ja Ukraina.
Raporti kohaselt avaldab USA survet Ukrainale, kes on juba kuid nõudnud kobarpomme , et lahendada endise liiduvabariigi suur nõudlus laskemoona järele Vene vägede vastupealetungis, mis edeneb oodatust aeglasemalt.
“USA seadused nõuavad presidendi loobumist kassettlahingumoona ekspordist, kui tavaliselt ei plahvata enam kui 1% nendes sisalduvatest pommidest, mida nimetatakse “dud rate”. Kahe otstarbega täiustatud tavalahingumoona ehk DPICM, mille saatmist USA kavatseb, on veidi üle 1%, mis võib olla piisavalt tühine, et veenda liitlasi, et DPICM-i pakkumise tasu kaalub üles plahvatamata pommide ohu”.
Ajakirja Foreign Policy Magazine 26. juuni raporti kohaselt võivad DPICM-id tulistada 155 mm suurtükiväesüsteemidega, mille Washington on juba Kiievile andnud ja mis võivad olla väga tõhusad Venemaa kaitseliinide puhastamisel.
Samas aruandes öeldi toona, et USA seadusandjate kaheparteiline rühmitus kutsub president Joe Bidenit üles andma Ukrainale DPICM-e.
Alates Ukraina sõja algusest on USA meedia regulaarselt kajastanud USA saadetud relvasaadetisi Kiievi lahinguvägede suurendamiseks, kusjuures ka teised NATO liikmesriigid on kohale toimetanud kümnete miljardite väärtuses sõjalist abi.
Jaanuariks olid USA ja selle liitlased Ukrainat varustanud üle 100 miljoni padruniga, üle miljoni suurtükimürsu ja üle 100 000 tankipadruni.
Venemaa peab Ukraina üleujutamist läänest pärit relvadega mõttetuks jõupingutuseks sõja tulemust muuta. Moskva sõnul suurendab Kiievi relvade varumine ainult surma ja hävingut ning pikendab konflikti.
Press TV
