The Matrixis, kui Morpheus räägib Neole, et “paljud ei ole valmis süsteemist välja lülitama,” räägib ta sügava tõe inimloomuse kohta, mis peegeldab nii loo väljamõeldud maailma, kui ka ühiskonna reaalset metafüüsilist seisundit. “Süsteem” Matrixis on illusiooni metafoor – tehislik konstruktsioon, mis on loodud inimkonna kontrollimiseks ja allutamiseks, andes neile vale reaalsustaju nagu paljud elavad tänapäeval ühiskonna illusioonide lõksus, suutmata või tahtmata näha kaugemale valede manipulatsiooni loorist ja kontrollist.
Morpheus mõistab, et paljude jaoks on süsteemi mugavus eelistatud tõele ärkamise häirivale ja sageli valusale protsessile. Inimesed on läbi aastate – mõnikord põlvkondade – indoktrineerimise, et aktsepteerida maailma sellisena, nagu seda neile esitletakse. Sellest süsteemist välja lülitamine tähendab seista silmitsi karmi, mõnikord talumatu reaalsusega, et kõik, mida nad pidasid tõeliseks on tegelikult vale. See nõuab julgust, valmisolekut ebamugavusi omaks võtta ja mis kõige tähtsam, valmisolekut lahti lasta sellest, mida üks tõeks pidas.
Morpheus teadis ka, et need, kes on endiselt süsteemi ühendatud on sageli selle kõige tulisemad kaitsjad. Miks? Sest süsteemist on saanud nende identiteet. Nende enesetunne, nende uskumused, nende väärtused – kõik on seotud selle süsteemi illusioonide ja konstruktsioonidega. Ähvardades seda tähendab vastuhakku kõigele, mida nad kalliks peavad. Paljude jaoks on lihtsam süsteemi kaitsta, kui seista vastu võimalusele, et neid on petetud.
Süsteemi kaitsmine: Psühholoogiline reaktsioon.
Kui Morpheus ütleb, et “paljud võitlevad selle kaitsmise nimel,” räägib ta psühholoogilise tõega: kognitiivne dissonants. Kui esitatakse teavet, mis on vastuolus sügavalt hoitud uskumustega, kogevad inimesed ebamugavustunnet. Selle asemel, et seada kahtluse alla uskumuses või süsteemis endas, lükkavad nad sageli uue teabe tagasi, et kaitsta oma ego ja turvatunnet. Sellepärast kaitsevadki inimesed, kes on endiselt süsteemi ühendatud, seda jõuliselt isegi siis, kui tõendid näitavad, et see on korrumpeerunud, ebaõnnestunud või valedel põhinev.
Neile, kes ei ole valmis välja lülitama, esindab süsteem turvalisust, korda ja ära tundmist. See on mugav mõistuse vangla ja tõele näkku vaatamine tähendaks mitte ainult selle ohutunde kaotamist, vaid ka nende rolli süsteemis. Illusioon annab neile struktuuri ja etteaimatavuse ning nad võitlevad selle säilitamise eest, isegi oma vabaduse ja tõe hinnaga.
Klammerdumine illusiooni külge tänapäeva maailmas.
Tänapäeva maailmas on see kontseptsioon rabavalt asjakohane. Süsteem võib esindada kaasaegse ühiskonna erinevaid elemente – poliitilisi ideoloogiaid, majandusstruktuure, ühiskondlikke norme ja isegi religioosseid dogmasid. Need, kes süsteemi külge klammerduvad, teevad seda sageli hirmust, teadmatusest või kontrolli soovist. Süsteem programmeerib meedia, hariduse ja riigiasutuste kaudu inimesi varasest east seda reaalsusena aktsepteerima. See pakub narratiivi: kui sa töötad kõvasti, järgid reegleid ja aktsepteerid oma kohta selles siis sa saad hakkama ja oled õnnelik. Aga me teame, et see ei ole kõigi jaoks tõsi.
Ärkamisprotsess nõuab nendest narratiividest lahkumist ja tõena aktsepteeritava aluse kahtluse alla seadmist. See on hermeetika olemus – pinna kahtluse alla seadmise praktika, et leida sügavamaid tõdesid, mis on peidetud selle all. Ent need, kes süsteemi külge klammerduvad, naeruvääristavad, ründavad või põlgavad sageli kõiki, kes julgevad selle autoriteeti kahtluse alla seada. Miks? Sest kahtluse alla seada on nende endi reaalsuse kangast kahtluse alla seada.
Eemaldamine: keeruline, kuid vajalik protsess
Süsteemist välja lülitamine, nagu Matrixis, on metafoor kollektiivsest unest, mis on massidele müüdud. See on illusioonikihtide tagasi koorimine, et näha maailma sellisena, nagu see tegelikult on, mitte kuidas meile on öeldud seda näha. Ometi ei ole see protsess lihtne. See hõlmab aastatepikkust konditsioneerimist ja ühiskondlikku programmeerimist. See tähendab silmitsi seismist ebamugavate tõdedega maailma ja mis veelgi olulisem, meie endi kohta.
Neile, kes on valmis välja lülitama, on teekond üks vabastamisest – vabadusest vaimsest ja vaimsest sidemest, mida süsteem kehtestab. Kuid paljude teiste jaoks on hirm tundmatuse ees, ebamugavus sügavale istunud uskumustele vastu astumise ees ja kauaaegsetest illusioonidest lahti laskmise valu liiga julm.
Maatriksi olemus, kui kontrolli metafoor.
Hermeetika kontekstis esindab süsteem enamat, kui lihtsalt ühiskondlikku kontrolli – see esindab materialistlikku, piiratud ja välist fookust, mis hoiab inimesi lõksus teadmatuses nende tõelise olemuse, kui jumaliku teadvuse suhtes. Süsteem soodustab jagunemist, hirmu ja eraldatust. See õpetab inimesi keskenduma välisele valideerimisele, materiaalsele edule ja võimule teiste üle. Aga tegelikult, nagu Hermetics õpetab, oleme kõik ühenduses ja tõeline jõud peitub enese tundmises ja valdamises.
Süsteemist lahtiühendamine tähendab ületada need madalamast egost juhitud soovid ja ärgata sügavamatele vaimsetele tõdedele, mis valitsevad universumit. See tähendab äratundmist, et väline maailm on vaid sisemise seisundi peegeldus. Kui me lülitame välja, võtame tagasi oma suveräänsuse ja joondame end tarkuse, tõe ja armastuse kõrgemate põhimõtetega.
Kuid need, kes klammerduvad süsteemi külge, jäävad selle tõe suhtes pimedaks, sageli seetõttu, et süsteem premeerib vastavust ja karistab kõrvalekaldumist. Nad näevad kõiki, kes lülituvad välja ohuna, mitte sellepärast, et need isikud on ohtlikud, vaid seetõttu, et nad vaidlustavad süsteemi võltsturvalisuse.
Illusiooni kaitsmine: Hirmu roll.
Süsteemi tugevaim relv on hirm – hirm tundmatu ees, hirm staatuse kaotamise ees, hirm eksimise ees. See hirm paneb inimesed illusiooni jõuliselt kaitsma. Nad provotseerivad hirmu väljapoolt, rünnates kõiki, kes ähvardavad segada illusiooni, millele nad on oma elu rajanud. Sellepärast ütles Morpheus, et nad võitlevad selle kaitsmise eest. Nad ei võitle süsteemi eest, sest nad usuvad sellesse – nad võitlevad, sest nad kardavad seda, mis asub selle taga. Nad kardavad tõde.
Hermeetilises filosoofias on hirm juurdunud teadmatuses ja hirmu vastumürk on teadmine –gnoos, otsene tõe kogemus. Kui keegi hakkab illusioonist kaugemale nägema, hakkab hirm lahustuma. Süsteemi kontroll nõrgeneb, sest selle jõud seisneb inimeste pimeduses hoidmises, nende tõelisest olemusest lahti ühendatuna. Need, kes selle külge klammerduvad, ei tee seda mitte sellepärast, et süsteem neid teenib, vaid sellepärast, et nad ei tea, kes nad ilma selleta on
Liigume süsteemist kaugemale
Neile, kes on lahti lülitanud või tegelevad sellega, on ülioluline meeles pidada, et kõik ei ole valmis. Nagu Neo, peame maailmas navigeerima teadlikkusega, et paljud on endiselt oma mõistuse vangid, keda Illusioon hoiab vangis. Kuid ülesanne ei ole sundida kedagi ärkama; pigem on see jätkata tões elamist, valguse majakatena, seemnete külvamist neile, kes on valmis loorist kaugemale nägema.
Morpheuse sõnad hoiavad endas igavest tõde: paljud ei ole valmis lahti lülitama, sest nad ei ole valmis seisma silmitsi reaalse maailma kaosega, kus nende ettekujutused, tõekspidamised ja identiteedid tuleb uuesti läbi vaadata. Ja need, kes klammerduvad süsteemi külge, jätkavad selle kaitsmist, kuni leiavad julguse sellest kaugemale vaadata.
/Mike Ellis, (AI tõlge)/
