Mõned parteid ja nende meele järgi ka Eesti meedia üritavad valimiste eel käima tõmmata mingit maksudebatti. Mis mul selle vastu, meil on selles debatis väga selge seisukoht, et tarbimismakse – käibemaks toidule ja ravimitele, aktsiisid kütusele – tuleb alla tuua, et suruda madalamaks ka hinnad. Meie lubaduse muudab usutavaks tegevus valitsuses olles, kui olime valimiste eel lubanud makse alandada ja võimul olles seda ka tegime.
Ometi on kogu see jutt maksudebatist minu meelest kas valijate petmine või parimal juhul kõrvalteema. Nimelt teatati meile peaaegu muuseas, et Brüsselis otsustati panna kehtima uus CO2 kaubanduse skeem, mis muudab süsinikukvoodi ostmise kohustuslikuks ka maanteetranspordile ja kodusoojale. Sisuliselt on tegemist uue maksu kehtestamisega, mis toob kaasa jõhkra hinnatõusu nii bensiinile-diislile kui ka kodusoojale. Rohepöörajad ei varjagi, et nende meelest on hinnad veel liiga vähe tõusnud, veel on vaja! Oma kodu pole veel sugugi kõigile muutunud võimatult kalliks, vaba ringi liikumine isikliku transpordiga samuti mitte. Järelikult tuleb rängemalt maksustada!
Mis maksudebatist me siin räägime, kui nüüd antakse meile täiesti muuseas teada, et teile tuleb uus ja jõhker tarbimismaks, mis teeb elu halvemaks? Kus seda debateeriti? Milliste argumentidega seda põhjendati? Kes ja millal küsis sellele valijatelt mandaadi? Vastus: ei olegi kunagi kusagil kelleltki midagi küsitud. Lihtsalt teemat arutati mõned korrad EL asjade komisjonis riigikogus ja nüüd nii on.
Kogu süsinikumaksu skeemiga on kaks suurt teemat. Esiteks fakt, et meie makse kehtestab meile mitte eesti kodanik läbi oma valimisotsuse ja fakt, et Brüsseli poliitika suunab meid süstemaatiliselt vaesumisse.
Me ei tohi nõustuda oma inimeste ja ettevõtete pankrotistamisega lihtsalt selle pärast, et Brüsselis tehti direktiiv. Kui Brüsselis tehakse direktiiv, mis käsib kõigil eestlastel pea ahju panna, kas me siis tõesti teemegi nii? Täpselt samuti ei täida me direktiive, mis käsivad meil hävitada meie majanduse, uputavad meid üle immigrantidega, kehtestavad meil “vaenukõne” loosungitega tsensuuri, sunnivad meid kõiki vaktsineerima või nõuavad transsoolisuse normaalsuseks kuulutamist. Suveräänne riik otsustab nende asjade üle ise.
Ja ärge tulge mulle rääkima, et kui me oma pead ahju ei pista, siis visatakse meid kohe EL-ist välja. Ei visata. Eesti ei täida ka tänasel päeval mitut tosinat direktiivi ja näe, mitte midagi ei ole juhtunud! Euroliidus polegi riike, kel kümneid või sadu direktiive täitmata.
Äsjast CO2 teemalist otsust ei saa lugeda Eestile siduvaks ja meie erakond seda kindlasti rakendama ei hakka. Selle asemel, et arutada, kuidas panna üha uusi ja uusi valdkondi nö kliimamaksu alla, mille kehtestab meile bütsantslike skeemidega Brüssel peaks nõudma praeguse süsiniku kauplemissüsteemi peatamist või sellest lihtsalt lahkuma. Kuigi kliimapöörajad ja euroametnikud ei nimeta seda maksuks, on tegemist tarbimismaksuga, mis lööb ühtviisi valusalt vaesemat osa eesti inimestest kui meie ettevõtteid. Makse kehtestab Eestis põhiseaduse järgi riigikogu. Tühistab ka. Brüssel meile makse kehtestada ei saa ja kui meil on praegu võimul Eestit vihkav globalistide valitsus, kes sellega nõus on, siis tuleb see valitsus välja vahetada ja tema otsused ümber pöörata.
//Martin Helme//
