Valimisteenistuse usaldamatus ID-taristu ja e-hääletuse krüptograafia suhtes on lihtsalt hämmastav. Sest mille muuga seletada asutuse juhi Arne Koitmäe väidet, et e-hääle tõendusjõud on “võrreldav pabersedeli pildistamise või filmimise ning selle hiljem jagamisega”? Lisaks sellele kinnitas kõrge riigiametnik, et minu väited e-hääle tõendamisest ei vasta tõele, kuid jääb arusaamatuks, kas ta peab ebausaldusväärseks ID-toimingute logisid, e-hääle digiallkirja või tema enda digiallkirjaga vastust andmepäringule, mis kinnitab, et ma pole oma e-häält pabersedeliga üle ei hääletanud.
Kuna Koitmäe ei vaidlusta nende andmete faktilist olemasolu, mida e-hääle tõendamisel kasutasin, ega ka minu ligipääsu nendele, siis on tema ümberlüke pigem arvamus seotud teemal. See ei vaidlusta mu demonstreeritud protseduuri ennast, vaid püüab veenda meid, et see protseduur pole tähelepanuväärne, sest “pabersedeliga saab ka”. Nii püüabki Koitmäe ümberlükke asemel mu demonstreeritu väärtust kahandada ja esineb arvamusega, et mu tõendus on samaväärne sellega, kui “valija pildistab valimiskabiinis pabersedelit ning postitab selle hiljem sotsiaalmeediasse”.
Pole kaheldav, et ka pabersedeliga saab oma häält tõendada ja seda ka praktikas tehakse. Kas saab aga pidada tõeseks arvamust, et OCSP logide ja digiallkirjastatud krüptogrammide abil tõendatud e-hääl on samaväärne pabersedeli jäädvustamisega? Kõrvutame pabersedelite ja e-häälte tõendamise võimalusi täpsemalt siin tabelis:
| PABERSEDEL | E-HÄÄL |
|---|---|
| Saad teha pilti jaoskonnas sedelit täites nii, et sinu nägu vm biomeetrilised tunnusmärgid jäävad koos sedeliga peale | On alati digiallkirjastatud, ei pea tõendama oma bioloogiaga, aga e-hääl tuleb 30 min jooksul eritarkvara abil alla laadida |
| Võid pärast pildi tegemist küsida uue sedeli ja kirjutada sinna uue numbri, ei saa tõendada, et pildil on su viimane sedel | Saad üle hääletada, aga ametliku ID-toimingute logi abil üheselt tõendada, milline oli sinu viimane e-hääl valimisperioodi jooksul |
| Sedeli täitmise, oma biomeetria ja sedeli kasti laskmise järjestikuse videosse salvestamisega saad tõendada, et jäädvustatud on sinu kehtiv hääl | Lõpliku tõendi selle kohta, et ei hääletanud e-häält valimispäeval üle pabersedeliga saad valimisteenistuselt isikuandmete päringuga |
| Kogu hääletusprotsessi video salvestamine nõuab erivahendeid ja tegevuse peitmist jaoskonna-töötajate eest, selline tõend pole deep fake ajastul tõsikindel, vaid üksnes tõenäoline, sj nõuab eraldi töötlemist või tõlgendamist | Vabalt kättesaadava eritarkvara abil alla laaditud tõend on ühene ja digiallkirja tõsikindlusega, selle murdmine eeldab riikliku ID-taristu või e-hääletuse krüptograafia murdmist, tõend on mugavalt töödeldav ja edastatav |
Üldreeglina pole valimisjaoskonnast võimalik hankida ühtegi füüsiliselt tõsikindlat tõendit oma hääle kohta, sest nii biomeetrilised kui videotõendid on kõik lõpuks ikkagi tõenäosuslikud ja võltsitavad, lisaks tuleb nende hankimist varjata jaoskonnatöötaja valvsa pilgu eest. Seejuures pole ma väitnud otseselt midagi selle kohta, kas digitallkirja jõuga tõendatava e-häälega kaasnev riive hääletamise salajasusele on väga hea või väga halb – ma lihtsalt väidan, et see on olemas ja minu arvates valimisteenistus seda kuidagi ümber lükanud pole.
Jään jätkuvalt selle juurde, et valija saab oma e-hääle sisu tõendada digiallkirja tõsikindlusega ametliku e-hääletuse protokolli ja sellega seotud protseduuride kaudu. Iseenesest on see küsimus lahendamata juba vähemalt 2019. aastast, mil arutasime seda e-hääletuse vigade parandamise komisjoni ettepaneku nr 11 raames ja mille tagasiside oli sama hüperboolne nagu Koitmäe värskedki seisukohad.
Muidugi võiks paluda seda kontrollida ka mõnel sõltumatul osapoolel, nt [email protected]. Saatke neile teade Digigeeniuse artiklist ja mu vastusest – las tegelevad vahelduseks ka millegi kasulikuga!
Olgu demonstreeritud salajasuse riive täpse ulatuse või tähendusega kuidas iganes on, aga kui valimisteenistuse juht esitab valeväiteid e-hääletuse protokolli kohta ja süüdistab valimiste vaatlejat valetamises, kuigi on esitatud ümberlükkamatud tõendid hääle salajasuse riive ühest konkreetsest ja selgelt tuvastatavast episoodist, siis on see tõsine probleem. Kas ta lihtsalt ei saa aru või on see meediataktika tülika arutelu kõrvalelükkamiseks?
Aga kuidas saame usaldada valimisteenistust, mis valetab?
Märt Põder:
