Eesti sõjapistrikest “ekspertide” õhinapõhine valmidus eskaleerida enam-vähem täiemahuline konflikt NATO ja Venemaa vahel, ilma et oleks tõendatud, kelle rakettidega Poola juhtumis oli üldse tegu, peaks tervemõistuslike inimeste teadvuses vallandama tõsise häiresignaali.
Sellised “eksperdid” ei räägi 200 km Peterburist paikneva alla miljonilise eesti rahva huvides. Eesti rahva ja riigi huvides peaks olema NATO ja Venemaa vastaste pingete deeskaleerimine, sest vastasel juhul on tõsine oht, et armsast Maarjamaast jääb järgi vaid radioaktiivne tühermaa, millest mõlemad sõja osapooled on eelnevalt edasi-tagasi üle rullunud. Mis saatus tabab sellise tsenaariumi kohaselt eesti rahvast, seda ei pea vist rohkem seletama.
Eelnevalt väites, olen ühtlasi kindlal seisukohal, et Eesti iseseisev kaitsevõime ja tahe tuleb viia meile antud võimaluste piires optimaalsele tasemele.
Lõpetada tuleb aga õhinapõhine sõjaõhutamine. Mõistlik mees ei praali ega tee suuri sõnu, kui tugev, vägev ja võitmatu ta on, kui ta peaks metsas karu kohtama. Ta ei karju metsa poole ja ei kutsu karu oma hoovile märatsema. Ta peab suu kinni, ihub vaikselt nuga, peab püssirohu kuiva ja arendab igal hommikul musklit, et juhul kui ta peaks karuga kohtuma, ja viimane peaks teda ründama, oleks ta väärt seda katsumust vastu võtma.
//Markus Järvi//
