Ma mõtlesin mitu korda, kas ma ikka kirjutan selle loo või mitte. Kuid jõudsin järeldusele, et hiljem ei pruugi seda lugu enam kunagi tulla. Samuti tuleks ka ajalugu talletada. Ja ma arvan, et Kristi väärib seda – et teda mäletatakse sellise võimeka naisena, kes ta tegelikult oli, mitte sellisena, millisena peavoolumeedia teda viimasel ajal kujutas. Just see viis ka Kristi tegutsema eesriide taha.
Minu tutvus Kristiga sai alguse siis, kui hakkasin otsima eestieest.com-ile koostöövõimalusi teiste alternatiivmeedia väljaannetega. Kuna Kristi vedas Rahvameediat, mõtlesin, et ehk oleks ta huvitatud koostööst. Meie mitmed jutuajamised viisid lõpuks ideeni ühendada kõik Eesti alternatiivmeedia väljaanded ühe suure meediamaja alla. Aastal 2023 kevadel jõudsime niikaugele, et saime alternatiivväljaannete esindajad ja juhid ühise laua taha, kus ma kohtusin Kristiga ka esimest korda silmast silma.
Kahjuks see ettevõtmine ei kandnud vilja. Ilmselt kardeti oma aastatepikkuse töö kaotamist või sõltumatuse kadu. Nii see algatus soikuski.
Küll aga viis see ühe teise olulise arenguni – meist Kristiga said väga head sõbrad. Kui me üksteisele helistasime, võisid need kõned kesta tunde. Jutu käigus andsime teineteisele nõu, mille tulemusena sündisid mõned artiklid – ja mõned jäid ka kirjutamata, sest Kristi lai silmaring oskas avalikkuses olnud uudistele täiesti uue nurga anda. Tema teadmised olid muljetavaldavad, osaliselt just nende kõnede tõttu, aga ka seetõttu, et ta suhtles isiklikult paljude mõjukate ja kuulsate eestlastega.
Ei olnud harvad juhused, kui mõni minister, kes oli teinud mõne ebapopulaarse otsuse, sai Kristilt telefonikõne. Ministril polnud muud öelda, kui: “Kristi, ära hakka sina ka pihta.” Sellest lähtuvalt võin öelda, et Kristi Loigo oli kui alternatiivmeedia hall kardinal, kelle väljaütlemised võisid mõjutada kogu Eesti käekäiku.
Ilmselt just see oligi üks põhjusi, miks süvariik teda niivõrd jahtis – ja miks tema surma ei kajastanud ükski suurem televisiooniuudiste saade.
Kristi helistas mulle 17. mail kell 14.00. Rääkisime tunni jagu. Nagu ikka, jõudis jutt ka tema kestva kohtusaaga peale. Prokuratuur ei andnud alla ja kaebas varasema otsuse edasi Riigikohtusse. Lõplik otsus oleks tulnud juulis – see otsus oleks määranud, kas Kristi Loigo Kodutunde juhtumist oleks tehtud pretsedent või mitte.
Paraku, pühapäeval, 18. mail, lahkus Kristi Loigo siit ilmast. Sain kurva uudise teada alles 19. mai hommikul. See oli mulle suur šokk – alles ju rääkisime, ja nüüd sind, Kristi, enam ei ole.
Eile, 24. mail, jätsin hüvasti Kristi Loigoga Pärnamäe kalmistul. Ärasaatmine oli kaunilt korraldatud ning Silvia Ilves mängis tšellol liigutavaid palu.
Aitäh, Kristi, et olid olemas – minu ja paljude teiste jaoks. Jääme sind igatsema.
Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik…
