Autor Tuomas Malinen Substacki kaudu,
Näib, et iga kord, kui Ukrainas näib rahutee olevat avatud, juhtub midagi, mis viib sügavama eskaleerumiseni.
Ukraina pühapäevased rünnakud Venemaa “tuumatriaadile”, st mandritevahelistele ballistilistele rakettidele, allveelaevadele ja mandritevahelistele pommitajate lennukitele, on tõsine eskalatsioon. Ukraina väidab, et hävitas kolmandiku Venemaa strateegilistest pommitajatest. See väide on tõenäoliselt ränk liialdus, kuid tegelikud arvud pole olulised.
Rünnak oli taas suunatud Venemaa tuumaarsenali vastu, millel saab olla ainult kaks eesmärki:
- Ukraina juhtkond püüab meeleheitlikult NATO-t Ukraina sõtta täielikult kaasata või
- Rünnakud on ettevalmistus NATO tuumarünnakuteks Venemaa vastu.
Loetlesime need oma 30. mai 2024. aasta kirjas, milles hoiatasime võimaliku tuumalöögi eest Euroopas pärast seda, kui Ukraina oli rünnanud Venemaa varajase hoiatuse (horisondi kohal) radareid. Horisondi kohal asuvate radarite rünnakud olid juba ohtlik provokatsioon, millel polnud Ukraina sõjaga mingit pistmist (radarid otsivad mandritevaheliste ja keskmise ulatusega ballistiliste rakettide tulistamist suurel kõrgusel). Pühapäev oli aga hoopis teisel tasemel provokatsioon.
- Esiteks oli see (jällegi) rünnak Venemaa tuumajõududele, mis võimaldab (sisuliselt nõuab) vastust tuumarelvadega vastavalt Venemaa tuumadoktriinile. Seetõttu andsime välja ajakohastatud hoiatuse tuumarünnaku kohta Euroopas.
- Teiseks, START nõuab strateegiliste (mandritevaheliste) pommitajate välitingimustes hoiustamist. Strateegiliste relvade vähendamise leping nõuab pommitajate välitingimustes hoiustamist, et neid saaks satelliitide abil jälgida. Põhimõtteliselt tähendab see nüüd seda, et ka USA strateegilist laevastikku saab rünnata igaüks, kellel on juurdepääs droonidele ja lõhkeainetele. Tee tuumasabotaažiks hoopis teisel tasandil on avatud (märkus: kui USA strateegiline laevastik oleks tabatud, oleksid raketid tõenäoliselt juba lennanud). Mis START-ist edasi saab, on praegu väga ebaselge. Venemaa peatas oma osalemise 2023. aasta veebruaris, kuid ei lahkunud sellest täielikult.
- Kolmandaks, Axiosi andmetel ei olnud president Trumpi administratsiooni rünnakutest teavitatud. See viitab sellele, et president Zelenskõi režiim on nüüd täielikult USA/NATO süvariigi, sõjalis-tööstusliku kompleksi ja nn rühmituste vastasseisust koosneva „sõjatriaadi“ teenistuses. See näitab, et president Trump on kaotamas võimet konflikti juhtida. Selle tagajärgi on veel raske kvantifitseerida, kuid tuumariigi rünnakust ei saa midagi head tulla.
Kõige tähtsam on mõista, et see ei puudutanud Ukraina ja Venemaa ega NATO ja Venemaa vastasseisu. Tuumasõja puhkemise katse on oht kogu inimkonnale. Ma ei saa piisavalt rõhutada, kui ohtlik ja hoolimatu selline „mäng“ on.
Minu praegune arvamus on, et Venemaa vastus võtab aega, kuid tõenäoliselt on see laastav (Venemaa võib ka Ukrainale sõja kuulutada, kuigi ma kahtlen selles endiselt). Kreml tahtis ilmselt kõigepealt mängida Istanbuli rahuläbirääkimiste šaraadi. Rahuläbirääkimised on šaraad, sest kumbki pool ei otsi praegu tõelist rahu. Venemaa ei usalda Zelenskõi administratsiooni ega Euroopa liidreid ning president Zelenskõi ei saa rahu otsida, sest see tõenäoliselt tapaks ta. Pidage ka meeles, et kui Venemaa lööb Ukrainat tuumarelvadega, on NATO sellele tõenäoliselt vastu, välja arvatud ehk sanktsioonide abil.
11. jaanuaril hoiatasime oma tipptaseme eskalatsiooni hüpoteesi põhjal, et
- 2025. aasta esimesel poolel püütakse Ukraina rahuprotsessi edasi lükata või täielikult rööpast välja viia.
- Kui see (rahu Ukrainas) saabub, nagu me arvame, et lõpuks juhtub, avatakse peagi pärast seda uus rinne Venemaaga kusagil Poola/Valgevene, Baltimaade või Põhjala teljel.
Kahjuks oleme me seda täpselt järginud. Ukraina rünnakud Istanbuli teise läbirääkimisvooru eelõhtul kindlustasid, et oleme valmis sellega lõpuni viima. Paraku taovad sõjatrummid taas Euroopa kohal valjult.
Pea meeles ka seda, et kõik suuremad Euroopa konfliktid on alanud 22. juuni ja 1. septembri vahel. Vaatame, kui „kuumaks“ see suvi läheb.
