Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas Prantsusmaa järgmiseks peaministriks Euroopa Liidu endise Brexiti läbirääkija Michel Barnier’.
Barnier’ uus roll kuulutati välja 5. septembril pärast seda, kui ajutine valitsus oli ametis olnud üle 50 päeva.
73-aastane juhtis EL-i kõnelusi Suurbritanniaga aastatel 2016–2021 blokist lahkumise üle.
Enne seda töötas konservatiivne poliitik mitmes Prantsusmaa valitsuses ja oli ka ELi volinik.
Barnier’ ametisse nimetamine järgnes Macroni ja tema abide nädalatepikkustele intensiivsetele jõupingutustele leida kandidaat, kes võiks moodustada uue valitsuse, kaks kuud pärast kiiret valimiskaotust.
“See tähendab kedagi, kes austab erinevaid poliitilisi jõude ja on võimeline tegelema Rahvusralliga, mis on rahvusassamblee esimene fraktsioon,” ütles ta.
Le Pen kirjutas aga, et ta “ei osale mingis härra Barnier’ valitsuses”.
“Ülejäänu osas, see tähendab põhiküsimustes, ootame, et näha, milline on Michel Barnier’ üldine poliitiline kõne ja kuidas ta juhib eelarve osas vajalikke kompromisse,” kirjutas ta.
National Rally president Jordan Bardella ütles, et “pärast lõputut ootamist, mis ei ole suure demokraatia vääriline”, tunnustas tema partei Barnier’ ametisse nimetamist.
“Demokraatlik riigipööre”
Vasakpoolne Uue Rahvarinde liit (NFP) oli nimetanud peaministriks riigiteenistuja Lucie Castetsi.
“President otsustas just ametlikult eitada parlamendivalimiste tulemusi, mida ta ise oli kutsunud,” ütles NFP juht Jean-Luc Melenhon. “See ei ole Uus Rahvarinne, mis valimistel esile kerkis, see, kellel on peaminister. … Seetõttu varastati valimised prantslastelt. Sõnumit eitati.”
Vasakpoolne seadusandja Mathilde Panot, kes sarnaselt Melenchoniga kuulub La France Insoumise’i (France Unbowed), kuhu kuuluvad kommunistlik partei, rohelised ja sotsialistlik partei, kutsus oma toetajaid üles ühinema nendega 7. septembril “tänavatel”, et protestida “vastuvõetamatu demokraatliku riigipöörde vastu demokraatias”.
Ta ütles toona, et Prantsusmaa vajab institutsionaalset stabiilsust ja et NFP juhitud valitsust ootab kohe ees kõigi teiste parteide umbusaldushääletus.
“Sotsialistlik Partei, rohelised ja kommunistid ei ole veel välja pakkunud võimalusi koostööks teiste poliitiliste jõududega. Nüüd on nende kord seda teha,” ütles Macron.
Ta ütles, et alustab 3. septembril uusi konsultatsioone parteijuhtidega ning kutsus vasakpoolseid üles tegema koostööd teiste poliitiliste jõududega.
Macron nimetas 9. juunil kiireid valimisi, mis tõid kaasa rippuva parlamendi, tekitades poliitilist ebakindlust. Ta on pärast valimisi pidanud kõnelusi uue valitsuse üle ja öelnud, et jätkab seda.
Ükski fraktsioon ei väljunud kiirvalimistest selge enamusega, hääled jagunesid ühtlaselt NFP, Macroni tsentristliku erakonna En Marche ja parempoolse Rahvusralli vahel.
