Avaleht Esileht Macron kutsub üles kiiretele valimistele, saadab Prantsuse parlamendi laiali pärast kaotust EL-i...

Macron kutsub üles kiiretele valimistele, saadab Prantsuse parlamendi laiali pärast kaotust EL-i hääletusel

Ekraanipildil on näha, kuidas Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõneles telepöördumises rahvale, mille käigus ta teatas, et saadab laiali Rahvusassamblee, Prantsuse parlamendi alamkoja ja kutsub 30. juunil Pariisis 9. juunil 2024 välja uued üldvalimised. (Ludovic Marin / AFP kaudu Getty Images)
President teatas, et uute rahvusassamblee valimiste esimene voor toimub 30. juunil ja teine 7. juulil.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron saatis laiali Prantsuse Rahvusassamblee ja nõudis kiireid valimisi, kuna parempoolne Rahvusrinde partei suundub Euroopa Liidu (EL) parlamendivalimistel ülekaaluka võiduni.

Prantsuse rahvale adresseeritud videos teatas hr Macron: “Olen otsustanud anda teile hääletuse kaudu tagasi meie parlamentaarse tuleviku valiku.”

“Seega saadan ma täna õhtul rahvusassamblee laiali.”

Prantsusmaa president määras valimiste esimese vooru 30. juuniks ja teise vooru 7. juuliks.

Otsus tuleb siis, kui Rahvuslik Rinne – hr Macroni kahekordse presidendi rivaali Marine Le Peni partei – näib olevat graafikus hr Macroni Renessansipartei vapustavaks kampaaniaks Euroopa Parlamendis.

Viimaste tulemuste kohaselt on Le Peni erakond hinnanguliselt ees umbes 31,5 protsendiga häältest Renessansipartei 15,2 protsendile.

Kiire valimiskäik on hasartmäng härra Macronile, kes teenib praegu oma teist ametiaega presidendina.

Kui Rahvuslik Rinne peaks uutel valimistel piisavalt kohti saama, lükkab see sisuliselt rööpast välja härra Macroni seadusandliku tegevuskava tema ülejäänud kaheks ametis oldud aastaks.

Ta ei saa tähtajaliste piirangute tõttu 2027. aastal tagasivalimist taotleda.

Hr Macron nimetas otsust riigi parlament laiali saata “tõsiseks ja kaalukaks”.

“Aga see on enne kõike enesekindlus,” ütles ta. “Uskuge teid, mu kallid kaasmaalased, Prantsuse rahva võimesse teha enda ja tulevaste põlvkondade jaoks kõige õiglasem valik.”

Pr Le Pen, keda peeti 2027. aasta valimiste esinumbriks, ilmus tulemuste üle ülirõõmsalt, nimetades valimisi “ajaloolisteks”.

Proua Le Pen on pikka aega esindanud populistlikku häält kasvavast Prantsuse vihast viimase kahe aastakümne immigratsioonipoliitika vastu.

Vaatamata sellele, et hr Macron sai lüüa nii 2017. kui ka 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel, on proua Le Peni partei saavutanud pidevat edu ja võib nüüd olla graafikus, et haarata Prantsusmaa presidendilt seadusandlik võim.

“Me oleme valmis võimu üle võtma, kui prantslased usaldavad meid eelseisvatel riiklikel valimistel,” ütles pr Le Pen kampaania ajal pärast tulemuste selgumist.

Enne Rahvusassamblee laialisaatmist oli hr Macroni parteil 169 kohta proua Le Peni 88 vastu. Alamkojas on kokku 577 istekohta.

Kui härra Macroni hasartmäng peaks ebaõnnestuma, jääb ta kaitse- ja välispoliitika kontrolli alla, kuid on siseriiklikus võimus väga piiratud.

Parempoolsete, populistlike võitude laine

Rahvusrinde võit Prantsusmaal tuleb keset populistlike ja parempoolsete võitude lainet kogu Euroopas.

Pärast valimisi säilitavad paremtsentristlikud parteid endiselt enamuse Euroopa Parlamendis, kuid parempoolsetel ja populistlikel häältel on siin Euroopa Parlamendis palju valjem hääl kui varem.

Saksamaal tuli umbes 15,6 protsendiga häältest teiseks populistlik Alternativ for Deutschland ehk Alternatiiv Saksamaale, jäädes siiski kaugele maha paremtsentristlikust liiduparteist, mis tuli esikohale umbes 30,3 protsendiga häältest.

Itaalias tuli 28,6 protsendiga häältest esikohale populistlik Fratelli d’Italia ehk Itaalia vennad. Vasaktsentristlik erakond tuli 25,6 protsendiga häältest napilt teiseks.

Nende kolme võistluse võidud on suur asi, sest see riikide kolmik esindab ELi kolme suurimat liiget.

Kuid parempoolsed nautisid võite ka teistel võistlustel üle Euroopa.

Hollandis noppisid populistid viis kohta.

Ungaris tuli ligi 44,3 protsendiga häältest esikohale parempoolne Fideszi – KDNP parteiliit.

Ka Hispaanias võitsid konservatiivid, saades 9 kohta ja võttes ühe koha ära tõusnud sotsialistlikust parteist.

Vaatamata nendele võitudele on paremtsentristlikul Euroopa Rahvaparteil – Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni parteil – endiselt kõige rohkem kohti ja prognooside kohaselt võidab see umbes 181 kohta Euroopa Parlamendi 720-st.

Nüüd töötavad Euroopa Parlamendi tsentristlikud parteid lähinädalatel selle nimel, et leida tee vähemalt 361-kohalise koalitsiooni moodustamiseks.

Exit mobile version