MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTULE

Haldusasja nr 3‑25‑4569  Määruse tegemise aeg: 30.12.2025 Kohus: Tallinna Ringkonnakohtule Seoses NATO, ÜRO ja Roheleppe nõuete rikkumistega ning vastava järelevalve teostamata jätmisega Riigikogu tegevuse üle Prokuratuuri ja Õiguskantsleri poolt

Riigikohus

D-U-N-S® Nummer: 565553205

Unternehmensadresse:

Lossi tn 17 50093 Tartu

Kaebaja: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

Vastustajad: Riigikogu Prokuratuur Õiguskantsler

MÄÄRUSKAEBUS

esitatakse HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 235 lg 1 alusel

1. Sissejuhatus

Esitan määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2025 määruse peale, millega:

1. jäeti rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotlus;
2. tagastati kaebaja määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale;
3. kohus jättis määruse täielikult põhjendamata, tuginedes HKMS § 207 lg 3 p‑le 2.

Ringkonnakohtu määrus on õigusvastane, põhiseadusvastane ja vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, sest:

• kohus ei esitanud ühtegi põhjendust, miks kaebus on „ilmselgelt perspektiivitu“;
• kohus jättis hindamata rahvusvaheliste lepingute rikkumise kahtlust;
• kohus jättis hindamata prokuratuuri uurimiskohustuse NATO, ÜRO ja Roheleppega võetud kohustuste rikkumise osas;
• kohus jättis hindamata õiguskantsleri tegevusetuse kes peaks tegema järelvalvet nii riigikogu kui ka prokuratuuri üle et NATO, ÜRO ja Roheleppega võetud kohustusi täidetaks;
• kohus rikkus PS § 15 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsele;
• kohus rikkus PS § 123 rahvusvaheliste lepingute täitmise kohustust;
• kohus rikkus EIÕK art 6 ja art 13 nõuet anda põhjendatud kohtulahend.

1. Määruskaebuse alused
2. Ringkonnakohus rikkus PS § 15 – põhjendatud kohtulahendi nõue

Ringkonnakohus piirdus väitega, et kaebus on „ilmselgelt perspektiivitu“, kuid:

• ei selgitanud, milline osa kaebusest on perspektiivitu;
• ei selgitanud, miks rahvusvaheliste lepingute rikkumise kaebus on perspektiivitu;
• ei selgitanud, miks prokuratuuri tegevusetuse kontrollimine on perspektiivitu;
• ei selgitanud, miks õiguskantsleri halduslike toimingute kontrollimine on perspektiivitu.

Põhjenduste puudumine on absoluutne menetlusviga.

Riigikohtu praktika:

• RKHK 3‑3‑1‑69‑14 – kohus peab põhjendama, miks kaebus ei ole perspektiivikas.
• RKHK 3‑3‑1‑85‑15 – kui isikul puudub muu õiguskaitsevahend, ei tohi kaebust tagastada.
• RKPSJV 3‑4‑1‑12‑20 – põhjendamata kohtulahend rikub PS § 15.

2. Kohus jättis hindamata rahvusvaheliste lepingute rikkumise NATO, ÜRO ja Roheleppega võetud kohustuste rikkumine kahtluse ja võimaliku rikkumise fikseerimise.

Kaebus puudutas:

• ILO konventsioon nr 29 (sunniviisiline töö)
• ILO konventsioon nr 105
• EIÕK art 4
• ICCPR art 8
• NATO energiajulgeoleku raamistik
• EL rohelepe ja Fit for 55 kohustused
• WIPO ja Berni konventsioonid (intellektuaalne omand)

Kõik need on Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised lepingud (PS § 123).

Kui esineb kahtlus, et riik rikub rahvusvahelisi lepinguid, peab kohus:

• kaebuse menetlusse võtma,
• hindama rikkumise kahtlust,
• tagama tõhusa õiguskaitse.

Ringkonnakohus ei hinnanud mitte ühtegi rahvusvahelist kohustust.

See on vastuolus:

• PS § 123
• EIÕK art 13
• ÜRO ICCPR art 2 lg 3
• Riigikohtu otsus 3‑3‑1‑56‑12 (riigil on positiivne uurimiskohustus)

3. Kohus jättis hindamata prokuratuuri uurimiskohustuse

Kaebus puudutas prokuratuuri tegevusetust olukorras, kus:

• kodanikul on seadusega keelatud uurimistegevus (KrMS § 126¹);
• rahvusvaheliste lepingute rikkumise kahtlus nõuab riigi uurimist;
• prokuratuur keeldus kuriteoteadet menetlemast;
• prokuratuur ei teinud eelkontrolli;
• prokuratuur ei fikseerinud rahvusvahelise õiguse rikkumise kahtlust ega asunud seda peale kuriteo teate saamist isegi uurima .

Ringkonnakohus ei hinnanud sellise prokuratuuri tegevuse seaduspärasust.

See on vastuolus:

• KrMS § 6 (legaliteedi põhimõte)
• KrMS § 193 (kohustus kontrollida kuriteoteadet)
• PS § 14 (riigi kohustus tagada põhiõigused)
• EIÕK art 4 (sunniviisilise töö keeld – absoluutne norm)
• Riigikohtu otsus 3‑3‑1‑15‑12 (positiivne uurimiskohustus)

4. Kohus jättis hindamata õiguskantsleri haldusliku tegevusetuse

Kaebus puudutas:

• õiguskantsleri halduslikku tegevust, mitte põhiseaduslikkuse järelevalvet.
• õiguskantsleri halduslike toimingute kontrollimise perspektiivitust, mida ringkonnakohus ei selgitanud ega põhjendanud.

Õiguskantsler:

• ei hinnanud NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud rahvusvaheliste lepingute rikkumise kahtlust;
• ei hinnanud prokuratuuri tegevusetust NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud rikkumiste tuvastamiseks ja korrale kutsumiseks;
• piirdus formaalse vastusega;
• ei arendanud nõustamistegevust ega projektide koostamist rahastamise ja välisriikidest tehnoloogiate toomise osas.

Ringkonnakohus ei hinnanud seda üldse.

See on vastuolus:

• PS § 139
• Riigikohtu otsus 3‑4‑1‑8‑09 (õiguskantsleri tegevus peab olema sisuline)

Lisaks on kohtumenetluse puudulik õiguskantsleri halduslike toimingute kontrollimisele hinnangu andmine, kuna riigikogu ei suuda tagada NATO ja Roheleppeega võetud kohtustsuste täitmist ning nõustamistegevuse välja arendamist, projektide kokkukirjutamist, rahastamist ja välisriikidest tehnoloogiate toomist.

Selle taustal on oluline rõhutada, et:

• Riigikogu suutmatuse tõttu tagada NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud kohustuste täitmine tekib olukord, kus Eesti riik ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi, mis seab ohtu riigi usaldusväärsuse ja julgeoleku.
• NATO, ÜRO ja Roheleppe kohustuste mittetäitmine rikub otseselt põhiseaduslikku kohustust järgida rahvusvahelisi lepinguid (PS § 123) ning seab kahtluse alla Eesti õigussüsteemi tõhususe ja usaldusväärsuse.
• Nõustamistegevuse välja arendamise puudumine NATO ja Rohepöörde projektide kokkukirjutamise ja rahastamise ebaefektiivsus ning tehnoloogiate toomise takistused välisriikidest piiravad riigi võimet täita rahvusvahelisi kohustusi ja arendada vajalikke poliitikaid kuid teised riigid on arvestanud nende lepinguliste nõuete täitmisega kui neid aga ei täideta on tegemist rahvusvahelise pettusega.
• Seega ei teosta õiguskantsleri halduslike toimingute sisulist kontrolli, seega puudub tõhus riigisisene mehhanism, mis tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja tehnoloogilise arengu toetamise. Lisaks puudub tõhus kontrollimehhanism nii riigikontrolli kui ka prokuratuuri ja ilmselt ka teiste järelevalveorganite tegevuse osas, mis eeltoodud puuduste likvideerimise ja ennetamisega tegeleks ja mille eesmärgiiks peaks olema NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud lepinguliste kohustuste täitmine.

Seega on õiguskantsleri halduslike toimingute kontrollimise võime seotud laiemate riigisiseste institutsiooniliste ja täideviimisprobleemidega, mis vajavad lahendamist rahvusvaheliste kaebuste menetlemisel. Sest kui kuritegu (ja rahvusvaheliste lepete mitte täitmine on kuritegu ) jääb kohtumenetluse mõistes fikseerimata siis edasist adekvaatse kohtumõistmist ju enam toimuda ei saa. See on tingitud prokuratuuri ja õiguskantsleri puudulikust menetlusprotsessist, mille tõttu jäävad rahvusvahelistest lepetest tulenevad kohustused täitmata ning rahvusvahelised organisatsioonid jäävad puudustest teavitamata. – seega on tegu prokuratuuri ja õigsuskantsleri poolt läbi viidava organiseeritud rahvusvahelise pettusega mida tuleb kohtumenetluse raames uurida.

Kui seda ei tehta siis seab kahtluse alla kogu riigi eksistentsiaalse haldusvõime, suveräänsuse, lepinguliste kohustuste tagamisvõime. Praegune halduskohtu määrus ei taga aga eeltoodud probleemide lahendamist, vaid soodustab nende jätkuvat võimendumist. See ei ole kohane euroopalikule õiguspraktikale ja selle õiguspärasus vajab riigikohtu poolset hinnangut. Soovime et riigikohus annaks selle hinnangu.

5. Kohus rikkus HKMS § 207 – kaebust ei tohi tagastada, kui esineb avalik huvi

Rahvusvaheliste lepingute NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud  lepinguliste kohustuste rikkumise kahtlus on:

• avaliku huvi küsimus,
• riigi kohustuste küsimus,
• põhiseaduslikkuse küsimus.

HKMS § 207 lg 2 ei luba kaebust tagastada, kui:

• kaebus puudutab rahvusvaheliste kohustuste täitmist;
• kaebus puudutab riigi uurimiskohustust;
• kaebus puudutab põhiseaduslikke õigusi.

Ringkonnakohus rikkus aga eelneva kontekstis seadust. Soovime et riigikohus annaks selle hinnangu..

III. Taotlus

Kaebaja palub Riigikohtul:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2025 määrus haldusasjas nr 3‑25‑4569.
2. Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks menetlemiseks, kohustades kohut:
   • anda põhjendatud lahend,
   • hinnata rahvusvaheliste lepingute NATO-, ÜRO- ja Roheleppenõuete rikkumise kahtlust,
   • hinnata prokuratuuri uurimiskohustust,
   • hinnata õiguskantsleri halduslikku tegevusetust.
3. Kohustada ringkonnakohut menetlema kaebust sisuliselt, mitte tagastama seda põhjendusteta.
4. Määrata kaebajale riigi õigusabi, kuna tegemist on mahuka ja rahvusvahelisi õigusnorme puudutava vaidlusega.

1. Lõppsõna

Ringkonnakohus kuulutas rahvusvaheliste lepingute NATO, ÜRO ja Roheleppega seotud rikkumise kaebamise Eesti kohtusüsteemis „perspektiivituks“, kuid jättis põhjendused esitamata. See on põhiseadusvastane ja vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Riigikohus peab selle vea parandama.

Lisa.  Arve ringkonna kohtu poolt peale sunnitud tööde teostamise kohta.

11 ARVE 2026.01.13 kaebus riigikohtule Tallinna Ringkonnakohus 3-25-4569 30.12.2025 otsuse 11 kaebus riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peae riigikohtus 3-25-4569 30.12.2025 10 3-25-4569 30.12.2025, Halduskohtu määrus vaide tagastamise kohta.