Ly Sameli. Õpetajatest ja streigist.
Olen omastarust konservatiivne inimene, aga alati vaatan hoolega, millega mind kaasa üritatakse meelitada. Õpetajate streik. Hmm, mõtisklen. Minu lugupidamine Eesti kooli suhtes.
Aga kahjuks pole ma kuulnud, et õpetajad streigiksid: 1) maakoolide sulgemise peale; 2) et liiga palju on hiid-mammutkoole, kus on l a s t e l halb; 3) mingrantide ehk muukeelse õpilaskonna stressitekitav suur hulk, mis segab eesti laste harimisele keskendumist; 4) pole protestinud, et ABIõpetajaid pole, neid on vähe, sest neil on sisuliselt 500€-line palgafond. Siiski alushariduses teenib õpetaja väga h@sti, sõltub tema “paberitest” ja staažist. Aga kõik abiõpetajad ja muu koolikaader, keda on siiski väga vaja, teenib sandikopikaid. Kas õpetaja on valmis loobuma oma palgatõusust nende jaoks?
Kordan, ma pole kuulnud, et õpetaja nõuaks väheteenivatele kolleegidele, oma abilistele, palgatõusu; 5) õpetaja pole protestinud kooli sisenenud liberalismi-, globalismi- ja rohepöörise poliiitika vastu voi et see hävitab kodurahu kogu riigis. Siit tekibki küsimus kas õpetajad tahavad lambist igal aastal saada 10 tonni ja et kust see raha võtta? Lapsevanematelt? Riigilt? Aga ise nõustusite Ukraina sõda toetama ju!
Kas te üldse majandust ei jaga?….. Õpetaja, kus on väljaarendatud eestipärane koolipoliitika, kooli kodukord, mis arvestab kohalikku väärtuspõhimõtteid? Kui õpetaja avaldab sotsmeedias postituse kooliõpilaste nii ja naasuguse olemise kohta, siis seda on vastik lugeda ja pean inimesi, kes seda takka kiidavad pinnapealseks.
Eesti õpetaja ju loobus laste kasvatamisest aastal 2 tuhat! Seega need nüüdisaegsed noored poliitikud on õpetajate ja haridusministeeriumi (või riigipoliitika, millele alluti alandlikut) töövili.
Tuletan meelde, õpetaja ei protestinud kui haridusministriks sai kooliplika. Ei kaitsnud ühiselt kollegi, kui see vallandati konservatiivsete avalduste tõttu. Jah, olen vanaema, ema ja ka pedagoogiline staaž on läbitud, seega ma julgen avaldada, et oman seisukohta – õpetaja ei tohi õpilasi mitte kunagi avalikes postituses mõnitada, halvustada, koolitundide ajal agiteerida vaktsineerima, toetama laste eraldamist perekonnast, sundima peale perepoliitikat, häirima seksuaalsete teemadega laste loomulikku arengut, sundima peale mitte eestipärast maailmavaadet, ei tohi usku kahtluse alla seda jne.
Õpetaja peaks olema oma ainest huvitatud aga mõistma, et laps ei ole tulevikus ametis kõiki kooliaineid ühendaval erialal. Nii nagu ta isegi on laps ainulaadne. Aga näib, et meie õpetaja nostalgitseb taga aega, kus sisenes klassi, teda tervitatakse sõjaväelaslikult, ta peaks klassi ees loengu niuhti ära ning lahkuks. Vabandust, kas sellisel juhul poleks meil mõistlikum e-kool teha? E-loengud? Mis pole üldse paha plaan. Õpetajad saaksid ettevõtetesse tööle minna ja hakata riiki raha sisse tooma, õpiksid tundma misasi on maailm väljaspool kooli.
Juhin tähelepanu, et õpetaja on valinud kõik need aastad liberaalset poliitikat, eriti lubanud toetada ukr sõda (lubanud Lehtmel rahad tuuri panna) , sallinud migratsiooni ja majanduse retsimist, seega õpetaja vist ei saa oma vastutusalast ning majanduse koostoimimisest mitte midagi aru!
Enne palgaraha läbirääkimisi on oluline otsustada, kas teeme kooli korda, muudame selle eestipäraseks haridusasutuseks, vähendame koolide gabariite linnades, õpetaja mõtleb läbi millist riiki ta tahab, kas sotsialistlikku, digi-kiibi-kodanikega e-riiki või soovib midagi, mis oleks traditsioonidel põhinev ja meie lastele tasakaalu andev. Lihtsalt raha nõudmine on arusaamatu, see on otseselt dotatsioonidel ja kommunistlikku ideoloogiat propageeriva riigipoliitika toimimine. Kas järgmisel aastal jälle 10 milli? Vb oleks aeg koos peredega mõelda, millist kooli on meile k6igile vaja? Lapsed ei peaks tõesti värviliste geelküünte, ninarõngaste ja napaka välimusega kooli minema, aga kes seda kehtestaks, otsustaks ära? Lapsevanem ei saa tulla ju kooli kodukorda konservatiivsemas suunas liigutama. Tuletan meelde, et õpetajad on olnud väksijad nr 1 ja nõudnud seda ka lastelt, vastu premeeriti esemete kinkimisi! Lisaks psühholoogide teema. Laste ninade torkimine polnud probleem.
Olen aus, minu jaoks on kõik taoline usaldust õpetajate suhtes väga palju alandanud. Küsin, kas õpetaja astub edaspidi koos ühiskonnaga ühte sammu ja soovib Eesti kooli poliitikat muuta eestipäraseks või tahab lihtsalt palka samasuguse töö eest edasi? Ja poogen, et maakoole suletakse….”
