Lõuna-Austraalia parlamendiliige esitab seaduseelnõu, et võidelda hilise tähtajaga abortide arvu vastu

Alates Lõuna-Austraalia raseduse katkestamise seadusest 2021 on psühhosotsiaalsetel põhjustel tehtud tervetel imikutel 45 hilist aborti.

Lõuna-Austraalia (SA) poliitik on otsustanud vähendada hilise abordi tõttu kaotatud raseduste arvu seaduseelnõuga, mille eesmärk on tagada, et lapsed katkestatakse hiljem kui 27 nädalat ja kuus päeva.

Seadusandliku kogu liberaalne liige Ben Hood tutvustas 25. septembril Lõuna-Austraalia parlamendile raseduse katkestamise (katkestamised ja elussünnid) muutmise seaduseelnõu 2024 (eelnõu).

Seaduseelnõu eesmärk on kaitsta elusaid, terveid ja elujõulisi lapsi, kes on sündinud abordist pärast 28-nädalast rasedust – punkt, kus enamik enneaegseid lapsi suudab ellu jääda ilma jätkuvate terviseprobleemideta, tingimusel, et nad saavad piisavat arstiabi.

Täielikud abordid on nüüd lubatud igas Austraalia osariigis ja territooriumil, sõltuvalt asjaoludest.

Hoodi seaduseelnõu kohaselt sünnitaksid naised elusa enneaegse lapse, seejärel kas hoiaksid lapse või paneksid selle lapsendamiseks, kusjuures 96 protsenti 28 nädala pärast sündinud imikutest jääb tõenäoliselt ellu.

Kehtivad õigusaktid lubavad naistel teatud tingimustel raseduse katkestada kuni täisajani, kuid lapse elu tuleb lõpetada abordiga.

Hoodi eelnõu näeks, et iga laps, kes muidu lõpetatakse 27 nädala ja kuue päeva pärast, tuleb elusalt toimetada ja hooldust saada.

Ainus viis 22 nädala ja kuue raseduspäeva pikkuse raseduse katkestamiseks on sünnitus, kas enneaegselt või surnult sündinud.

Hoodi sõnul on alates Lõuna-Austraalia 2021. aasta raseduse katkestamise seaduse vastuvõtmisest tehtud 45 hilise tähtajaga aborti pärast 22 nädalat ja kuus päeva tervetel imikutel psühhosotsiaalsetel põhjustel.

Eelnõud tutvustades ütles Hood, et kui lapse õigus elule hakkab korda minema, tuleb esitada oluline ja väljakutsuv küsimus.

“Seaduseelnõu nõuab, et 28 nädala pärast – kolmandal trimestril – toimetataks terve laps elusalt, selle asemel, et teda südamest valulikult ja vägivaldselt süstida, et peatada tema süda ja toimetada surnult sündinud,” ütles ta.

“See ei nõua, et ema moodustaks lapsega emasuhte. Pärast varajast sünnitust on emal õigus laps lapsendamiseks loovutada.”

“Peame leidma tasakaalu valiku ja vastutuse vahel. Kui laps suudab ellu jääda väljaspool emakat, tuleks talle see võimalus anda. Selle seaduseelnõu eesmärk on kaitsta elujõuliste imikute õigust elule 28 nädala pärast või kauem.”

Women’s Forum Australia ütles, et organisatsioon on “sügavalt mures” abordi mõju pärast naiste tervisele ja heaolule, eriti hilise lõpetamise korral.

“Lisaks sellele, et hilised abordid kujutavad naistele suuremat füüsilist ja psühholoogilist terviseriski, otsivad neid sageli piiratud tugisüsteemidega naised, kes on eriti haavatavas olukorras, sealhulgas koduvägivalla olukorras,” ütlesid nad avalduses.

“Hiline abort seab haavatavad naised veelgi suuremasse ohtu ega tee midagi nende ees seisvate probleemide lahendamiseks.”

Samuti on muresid, et hilise tähtajaga aborti kasutatakse sooselektiivsete abortide tegemiseks, kusjuures Austraalia naiste foorum ütleb, et selle tava tõttu on kogu maailmas kadunud kuni 200 miljonit tüdrukut, märkides, et see juhtub mõnes Austraalia etnilises kogukonnas, kus tüdrukuid peetakse vähem väärtuslikuks.

“See on täiesti täiuslik laps”: tunnistab ämmaemand

Päev pärast seaduseelnõu tutvustamist parlamendile luges Hood ette anonüümse tunnistuse Flindersi meditsiinikeskuse vanemalt ämmaemandalt, kes on pidanud olema tunnistajaks elujõuliste beebide sünnile.

Kuigi ämmaemand soovis jääda anonüümseks, maalivad nende kommentaarid sünge ja masendava pildi praegustest aborditavadest.

Hood ütles, et ämmaemand arutas ühte juhtumit, kus naine osales 38-nädalase raseduse ajal – vaid üks nädal häbelikult täisajaga -, arvates, et abort on “väike protseduur” ja ta võib päeval koju minna.

“See murrab teie südame, kui hoolitsete surnultsündide ja vastsündinute surmade eest. See on täiesti laastav. Ja kulutab ära kogu teie energia ja kaastunde,” ütles ämmaemand.

“Aga see on järgmine tase ja mitte see, millele ma ämmaemandana registreerusin. Meil on Flindersis kõik SA hilise tähtajaga fetitsiidid. See on palju tavalisem, kui me kunagi ootasime, kui seadus muutus.”

“Ma võiksin tundide kaupa jätkata ja jätkata asjadega, mida oleme näinud.”

Ämmaemand ütles, et selliste terminite kasutamine nagu “rasedus”, mitte “laps”, kui naine oli nii kaugel, tekitas tulevaste emade jaoks segadust.

“Ma tõesti võitlen fetitsiidiga, see on täiesti täiuslik laps. Ühelgi neist beebidest ei ole ilmnenud mingeid geneetilisi kõrvalekaldeid,” ütles ämmaemand.

“See ei ole ämmaemand. Ma vihkan seda nii väga.”

Hood ütles, et tema seaduseelnõu eesmärk ei olnud sundida naisi emaks saama, vaid imikute elude päästmine.

“See on äratundmine, et kui laps on saavutanud elujõulisuse ja kolmandal trimestril vastutame selle elu kaitsmise eest,” ütles ta.

“Eelnõu tagab, et ema otsust rasedus lõpetada austatakse, kuid see on ka see, et lapsel on võimalus elada.”

SA tervishoiuminister Chris Pictoniga võeti kommentaari saamiseks ühendust.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -