Autor Sügis Spredemann kaudu The Epoch Times (rõhuasetus meie oma),
Viimase kümne aasta jooksul on Hiina julgeolekujalajälg Argentinas märkimisväärselt kasvanud, kuid analüütikute sõnul näitavad hiljutised näitajad, et president Javier Milei võib nihutada kaitsekoostöö tagasi Ameerika Ühendriikide poole.
2012. aasta kokkulepe Argentina Neuqueni provintsi ja Pekingi ametnike vahel võimaldas ehitada Tšiili piiri lähedale sügava kosmosejälgimisjaama, mis pani Washingtoni istuma ja tähele panema.
50-aastane leping annab Hiina Kommunistlikule Parteile (HKP) võimaluse Argentina pinnal vabalt tegutseda. Espacio Lejano nime all tuntud rajatisest sai pretsedent Hiina maapealse jälgimise rajatise jaoks Rio Gallegoses, Argentina kagurannikul, mis kuulutati ametlikult välja 2021. aastal.
Pärast Espacio Lejano lepingu allkirjastamist on analüütikud ja USA ametnikud korduvalt väljendanud muret Hiina laieneva koostöö pärast Argentinaga julgeoleku- ja jälgimisküsimustes.
“Hiina Rahvavabariik [Hiina Rahvavabariik] on laiendanud oma võimet kaevandada ressursse, rajada sadamat, manipuleerida valitsustega röövellike investeerimistavade kaudu ja ehitada potentsiaalseid kahesuguse kasutusega kosmoserajatisi,” ütles USA lõunaväejuhatuse kindral Laura Richardson 2023. aasta Esindajatekoja relvajõudude komitee kuulamisel.
President Milei astus ametisse 10. detsembril 2023, asendades progressiivse presidendi Alberto Fernandezi, kes lõi tihedamad sidemed Hiinaga ja allkirjastas 2022. aasta kokkuleppe kommunistliku partei majandusvööndi ja maanteede algatusega liitumiseks. Kampaania ajal ei teinud hr Milei saladust oma põlgusest kommunistlike režiimide vastu ja andis märku oma kavatsusest eemalduda sotsialistlikust poliitikast libertaarsema suuna kasuks.
Selle peaaegu seitsme kuu jooksul, mil ta on ametis olnud, on president Milei viinud ellu suuri majandusreforme ja valitsuse vähendamist.
Teised hiljutised “positiivsed näitajad” näitavad, et Milei administratsioon seab kaitsesuhted Ameerika Ühendriikidega Hiina ees esikohale, ütles Florida rahvusvahelise ülikooli Jack D. Gordoni avaliku poliitika instituudi riikliku julgeoleku asedirektor Leland Lazarus.
“Fakt on see, et vaid kuue kuu jooksul on ta juba mitu korda USA-d külastanud. Ta on kohtunud sekretär Blinkeniga, ta on käinud Valges Majas … kõik see on kindral Richardsoni kõrvadele nagu absoluutne muusika. Bideni kõrvadele,” ütles hr Lazarus ajalehele The Epoch Times.
Pr Richardson sõitis aprillis Argentinasse visiidile, mis hõlmas Hercules C-130H transpordilennuki annetamist Argentina õhujõududele ja ringkäiku mereväerajatises Ushuaias, Tierra del Fuegos, riigi äärmises otsas.
“Oleme pühendunud tihedale koostööle Argentinaga, et meie ühised julgeolekualased jõupingutused tooksid püsival ja positiivsel viisil kasu meie kodanikele, riikidele ja poolkerale,” ütles pr Richardson toonases avalduses.
Ushuaias kohtus pr Richardson kohalike sõjaväelastega, et arutada nende rolli “ülemaailmse kaubanduse jaoks oluliste laevateede kaitsmisel”.
Argentina kaitseministeeriumi pressiteates kinnitas president Milei, et pr Richardson kontrollis ka “integreeritud mereväebaasi” edenemist Ushuaia mereväerajatises.
Argentina ametnikud teatasid, et nad arutasid ka “seadusandlikku moderniseerimist kaitseküsimustes”.
Eelmise valitsuse ajal oli Hiinat koheldud soodsamalt.
2023. aasta juunis andis Tierra del Fuego kuberner Gustavo Melella Hiinale loa ehitada Magellani väina lähedale “mitmeotstarbeline” sadamarajatis.
Projekt sai kohe seadusandliku tagasilöögi, kuna kolm riiklikku saadikut ja kodanikukoalitsiooni liikmed esitasid ametliku kaebuse kuberneri provintsi dekreedi vastu ehitada Pekingiga sadam. Sama rühmitus süüdistas hr Melellat ka Argentina riikliku julgeoleku rikkumises.
Ükski avalik dokument ei näita, et projekt on vahepeal edasi liikunud.
Muutused suhetes
Laatsarus ütles, et Argentina soov tihedamaks julgeolekukoostööks lääne partneritega ilmnes ka aprillis, kui Argentina kaitseminister Luis Petri allkirjastas ajaloolise ostulepingu 24 F-16 hävituslennukile Taanist.
“Täna viime lõpule kõige olulisema sõjalise lennunduse omandamise alates 1983. aastast,” ütles hr Petri ametlikus pressiteates.
“Tänu sellele kaitseinvesteeringule võin uhkusega öelda, et oleme hakanud taastama oma õhusuveräänsust ja et kogu meie ühiskond on paremini kaitstud kõigi nende ohtude eest, mis meid proovile panevad.”
Ost toimus pärast seda, kui mitmed meediakajastused 2022. aastal ütlesid, et eelmine administratsioon president Alberto Fernandezi juhtimisel kaalus Hiina – Pakistani toodetud JF-17 hävituslennukite ostmist. Endise presidendi Mauricio Macri administratsiooni minister, kes palus end mitte tuvastada, kinnitas The Epoch Timesile, et Fernandezi ajastul kaaluti JF-17 reaktiivlennukite ostmise tehingut.
Hiina nuhkimine sellise märkimisväärse relvatehingu üle on mõne jaoks kõnekas, sest HKP on Argentina kaitsesektorisse palju investeerinud.
“Aastatel 2009–2019 kandis Hiina kokku 634 miljoni dollari väärtuses suurt sõjatehnikat viide Lõuna-Ameerika riiki – Argentinasse, Boliiviasse, Ecuadori, Peruusse ja Venezuelasse,” öeldakse Esindajatekoja väliskomisjoni lühikokkuvõttes.
“Venezuela, Ecuadori, Boliivia ja Argentina valitsused on ostnud Hiina Rahvavabariigi [Hiina Rahvavabariigi] kaitsevarustust, teinud koostööd sõjalistel õppustel ning tegelenud sõjaväelaste haridusvahetuse ja väljaõppega.”
Loe lähemalt siit…
