USAs kasutatakse linnades üle kogu riigi üha enam tehisintellektil põhinevat näotuvastustehnoloogiat inimeste reaalajas tuvastamiseks ja jälgimiseks – sageli ilma avaliku aruteluta. Kuigi vastupanu on kujunemas linnades nagu Milwaukee ja New Orleans, on trend selge: samm-sammult muutuvad linnad „nutikateks linnadeks“ – pikaajalise eesmärgiga „15-minutiliseks linnaks“.
Milwaukee: Nõukogu on politsei jälitustegevuse vastu – aga tehnokraadid jäävad võimule
Milwaukee politsei soovib näotuvastust – kuigi linnavolikogu on sellele ülekaalukalt vastu. 11 volikogu 15-st liikmest allkirjastasid kirja, milles selgelt väljendati vastuseisu selle tehnoloogia kasutuselevõtule politsei poolt. Mure tekib peamiselt eelarvamuste, eetiliste riskide ja võimaliku väärkasutuse pärast.
Nagu oodatud, vaidleb politsei „turvalisuse“, „kiiruse“ ja „tõhususega“. See tehnoloogia aitaks kuritegusid kiiremini lahendada – austades samal ajal kodanikuõigusi. Nad tahavad avalikkusega konsulteerida, lubab ta. Kuid nõukogu kiri räägib sellele vastu: riskid kaaluvad selgelt üles võimalikud eelised. Samuti viidatakse uuringutele, mis näitavad, et enamik algoritme eksib tõenäolisemalt tumeda nahaga inimeste, naiste ja vanemate inimeste puhul.
Kirjas mainitakse isegi otsesõnu Trumpi administratsiooni võimalikku väärkohtlemist riskitegurina – midagi, mida Leo Hohmann õigustatult kritiseerib kui lühinägelikku: Kas kõik oleks korras, kui ametis oleks teine president? Näotuvastus ei ole poliitilise kuuluvuse, vaid põhimõtte küsimus.
New Orleans: Projekt NOLA kontrolli all
Ka New Orleansis käib arutelu. Sealne politsei kasutab juba üleriigilist valvekaamerate võrgustikku „Project NOLA”. Linn kaalub praegu, kas tehisintellektil põhinev näotuvastus tuleks keelata, reguleerida või omavalitsuse järelevalve alla võtta. Reaalajas märguanded on peatatud, kuid kasutamine jätkub.
Tegelik probleem: Nutikad linnad tõusuteel
See, mis siin toimub, ei ole üksainus vale otsus, vaid osa globaalsest trendist. Võimsad tehnokraadid ja korporatsioonid üle maailma suruvad peale täieliku jälgimise kehtestamist turvalisuse ja moderniseerimise sildi all. Paljud kohalikud poliitikud on ülekoormatud või naiivsed – nad ei taipa, mida need tehnoloogiad pikas perspektiivis tähendavad.
Smart Cities Dive’i andmetel on sellised linnad nagu Atlanta, Boston, San Francisco, Washington DC, Chicago, Seattle, Miami, New York, Los Angeles ja San Jose USA kiiremini digitaliseeruvate linnade hulgas. Järgmine samm: „15-minutiline linn“ – düstoopiline kontseptsioon, kus jälgimine ei paku enam ainult „kaitset“, vaid seda kasutatakse aktiivselt poliitiliste tegevuskavade jõustamiseks – alates kliimaregulatsioonidest kuni käitumise kontrollimiseni.
Näotuvastus, numbrimärkide tuvastamine, liikumisprofiilid – tere tulemast Orwelli reaalsusesse
Koos numbrimärkide skanneritega saab näotuvastusest ideaalne kontrolliinfrastruktuur: jalakäijad, jalgratturid, autojuhid, rongireisijad – kõik on nähtavad, jälgitavad ja analüüsitavad. Ja see juhtub tavaliselt kannatanute teadmata või nõusolekuta.
Samal ajal kui mõned linnad selle üle avalikult vaidlevad, rakendavad paljud teised seda juba vaikselt – sageli Washingtoni rahalisel toel. Kas teie linnas toimub juba skaneerimine ja jälgimine ilma, et te sellest teaksite?
Nüüd on aeg see välja selgitada – ja avalikustada.
