Nii Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni Hiina-reisi ajal ajakirjandusele tehtud avalduste sisu ja ajastus, kus ta kutsus Euroopat üles astuma kõrvale USA-Hiina tülidest Taiwani pärast, ajab mõnede lääne ametnike ja asjatundjate seas vihale. Nagu me pühapäeval rõhutasime, peeti avaldusi laialdaselt väga “Hiina-sõbralikeks”, põhjustades raevu eriti Washingtonis, kuna Hiina PLA reaktiivlennukid ja sõjalaevad on taas korraldanud ümberpiiramisõppusi, mis ohustavad demokraatlikku saart.
Macroni sõnastatud Euroopa strateegilise autonoomia kontseptsiooni toetasid entusiastlikult Xi ja KKP, kes on keskendunud arusaamale, et Lääs on languses, samal ajal kui Hiina tõuseb, ja et Atlandi-üleste suhete nõrgenemine kiirendab seda suundumust. “Paradoks seisneks selles, et paanikast üle saanud usume, et oleme lihtsalt Ameerika järgijad,” ütles Macron. “Küsimus, millele eurooplased peavad vastama … kas meie huvides on kiirendada [kriisi] Taiwanis? Ei. Kõige hullem oleks mõelda, et meie, eurooplased, peame saama selle teema järgijateks ning võtma eeskuju USA päevakavast ja Hiina ülereageerimine.”
Mõned asjatundjad nimetasid Macroni väljaütlemisi kiiresti “selgrootuteks ja naiivseteks” – samas kui teised juhtisid tähelepanu sellele, et see, mida sõnastatakse, on alati olnud põhimõtteliselt prantslaste seisukoht.
Üks analüütik, kes juhtis tähelepanu paljudele viisidele, kuidas Macroni seisukohti võetakse kui laksu ja distantseerumist USA-liitlaste põhipoliitikast, on Eurasia Groupi Mujtaba Rahman. Allpool on Rahmani Twitteri lõim, mis reageerib Macroni värsketele intervjuuavaldustele [rõhutus meie] …
* * *
Emmanuel on (taas) vihastanud paljusid inimesi, kutsudes Euroopat üles jääma kõrvale USA ja Hiina tülidest Taiwani pärast. “Me ei taha sekkuda bloki ja bloki loogikasse,” ütles ta. EL peaks lõpuks püüdma saada “kolmandaks blokiks”, mis on strateegiliselt sõltumatu NII Hiinast ja USA-st. Kuid tema ajastus on kehv. Nende märkuste tegemine Hiina sõjaväeõppuste ajal Taiwaini piirates – ja vahetult pärast tema riigivisiiti Hiinasse – oli viga. Seda tõlgendatakse Pekingi rahustamise ja rohelise tulena Hiina agressioonile.
Märkused tehti valitud ajakirjanikele presidendi lennukis. Enamik vihaseid reaktsioone – eriti USA-s – on olnud Politico avaldatud kärbitud (kuid täpse) versiooni kohta. Les Echose täisintervjuu on nüansirikkam, kuid kahtlemata vihastab paljusid inimesi.
Macron esitleb oma kolmepäevast riigivisiiti Hiinasse osana pikast mängust, kus Euroopa – kui ta soovib säilitada oma õitsengu ja iseseisvuse – peab kinnitama oma strateegilist ja majanduslikku sõltumatust NII Hiinast ja USA-st. Ta väidab, et on võitnud selle idee – „Euroopa strateegiline autonoomia“ – „ideoloogilise lahingu“, mida mõnitati, kui ta seda kuus aastat tagasi esimest korda välja tõi. (Kas ta on võitnud? Mõnes mõttes võib-olla. Mitte kõik).
Ta ütleb, et Euroopal on alati palju ühiseid väärtusi USA-ga, kuid ta ei saa loota Washingtonile Euroopa pikaajaliste huvide kaitsmisel. USA prioriteet on USA. USA prioriteet number 2 on Hiina. Kui ELi riigid järgivad USA-d kõigis asjades, saavad neist “vasallid”, ütles Macron. “Me ei taha, et meid tõmmataks plokk-blokk-loogikasse… Selle asemel peame oma mudelit “riskidest vabastama”, mitte sõltuma teistest, säilitades võimaluse korral oma väärtuste märkimisväärse ühtsuse.”
Taiwanil… Macron ütles, et eurooplased peaksid vältima “järgijateks” olemist ning langema Ameerika “rütmi ja hiinlaste ülereageerimisega”. „Oht on, et see strateegia on eneseteostus… Meie, eurooplased, peaksime ärkama. Meie prioriteet ei ole kohaneda teiste inimeste päevakavadega…”
“Kui (USA ja Hiina) vastasseis kiireneb, pole meil aega ega vahendeid oma strateegilise autonoomia arendamiseks ja meist saavad vasallid, mitte kolmanda (globaalse võimu) pooluse asemel, mis meist mõne aasta pärast võiks saada.”
Hiina, Venemaa ja Ukraina teemal… Macron lükkas tagasi väited, et tema kuus tundi kestnud kõnelused president Xiga pole edenenud. “Hiinlased arvavad nagu meiegi, et oleme sõjalises faasis, mitte läbirääkimiste aeg,” ütles ta. “Kuid me suutsime konsolideerida ühised lähenemisviisid… ÜRO põhikirja austamise ja tuumarelvade kasutamise osas… soovile läbirääkimiste teel saavutatud ja püsiva rahu järele. Usun, et meie dialoog leevendas kuuldud vihjeid, et Hiina on Venemaa suhtes järeleandlik.
Macron ütleb videos: “Ma tunnen end [Xi] suhtes vabalt, ka sisuliselt. Prantsusmaa ja Hiina vahel on vastastikune tõmme, võlu, sõprus, ainulaadne teekond. Peame töötama, et vältida mis tahes eskaleerumist
ja säilitage ja leiutage uuesti… https://t.co/FS7g0HB2Y0
— Arnaud Bertrand (@RnaudBertrand) 10.aprill 2023
Mitmes kohas näib Macron võrdsustavat USA ja Hiina ohud ELi tulevase iseseisvusega. Ta rõhutas eriti IRA (inflatsiooni vähendamise akt) ja “dollari eksterritoriaalsuse” – USA katsete jõustada finantsseadusi väljaspool oma territooriumi – ohtu ELile. Küsimusele, kas Joe Biden on Donald Trumpi viisakam versioon, kiitis Macron Bideni kiindumust demokraatia, diplomaatia ja Euroopasse. Kuid ta ütles, et Biden on seotud “kaheparteilise loogikaga, mis seab Ameerika prioriteediks number 1, Hiina teiseks ja ülejäänud vähem tähtsaks”.
Macroni intervjuud tõlgendatakse kui lahkumiskingitust Xi-le – järjekordset hukule määratud katset (pärast Putinit) autokraati magusaks rääkida. Ta võis ka loota, et “De Gaulle’i või Chiraci tegemine” suurendab tema populaarsust Prantsusmaal – kuigi argumendid on kõik need, mida ta on varem esitanud. Tõenäolisemalt oli Macron lihtsalt Macron, kes mõtles huvitaval viisil edasi, kuid ei mõõtnud oma sõnade vahetut poliitilist mõju.
