USA tervishoiu- ja inimteenuste ministeerium peatab miljardi dollari suuruse lepingu Modernaga – linnugripi vastased mRNA-vaktsiinid on väljasuremise äärel
Signaaliefektiga samm: USA tervishoiu- ja inimteenuste ministeerium (HHS) lõpetab kõik Modernaga sõlmitud lepingud mRNA-põhise linnugripi vaktsiini väljatöötamiseks. Pärast aastaid kestnud tingimusteta toetust tähistab see poliitilist pöördepunkti – millel on vaktsiinitööstusele kaugeleulatuvad tagajärjed.
Leping lõpetatud – tühistatud 766 miljonit dollarit
Üllatava otsusega peatas USA tervishoiu- ja inimteenuste ministeerium kõik rahalised kohustused ravimifirma Moderna ees seoses selle H5N1 (linnugripp) vastase mRNA vaktsiiniprojektiga. Mõjutatud on:
- 590 miljonit dollarit hilisema staadiumi kliinilisteks uuringuteks
- 176 miljonit dollarit teadus- ja arendustoetusi
- Kõik föderaalvalitsuse lepingulised ostukohustused konservide osas
Kogu 766 miljoni dollari suurune tehing lõpetati – vaatamata varasematele positiivsetele vahetulemustele varajastes uuringufaasides.
Ametlik põhjus: turvaprobleemid ja läbipaistvuse puudumine
HHS-i pressiesindaja Andrew Nixoni sõnul tehti otsus pärast projekti “põhjalikku ülevaatamist”. Tekkisid mured seoses ohutuse, teadusliku terviklikkuse ja eetilise vastuvõetavusega.
See ütleb sõna-sõnalt:
„Me ei kuluta maksumaksja raha projektidele, millel puudub kindel teaduslik ja regulatiivne alus.“
Üllatavalt selge samm – eriti kuna mRNA-tehnoloogiat on seni peetud vaktsiinide väljatöötamise tulevikustandardiks.
Meeldetuletus: Sama tehnoloogia, mida kasutati COVID-19 puhul – surmaga lõppenud tulemustega
Otsust tuleb mõista ka COVID-järgsete leidude kontekstis. mRNA tehnoloogia, mida algselt peeti “mängu muutjaks”, on nüüd tohutu kriitika all:
- Tuhandeid teatatud kõrvaltoimeid, sh müokardiit, neuroloogilised kahjustused ja menstruaaltsükli häired
- Uuringud, mis näitavad ainult lühiajalist kaitset ja võimalikku immuunsüsteemi ammendumist
- Tohutud kahtlused kliiniliste heakskiitmisprotseduuride, andmete terviklikkuse ja poliitilise mõju osas reguleerivatele asutustele
Nende kogemuste valguses on usaldus uute mRNA-vaktsiinide, näiteks linnugripi vastaste vaktsiinide vastu tõenäoliselt tohutult langenud – nii elanikkonna kui ka ametivõimude seas.
Suurfarmaatsia surve all – paradigma muutus vaktsiinipoliitikas?
HHS-i otsus võib viidata strateegilisele murdmisele varasema vaktsineerimiskavaga. Aastaid on mRNA platvormidesse investeeritud miljardeid, millega on kaasnenud PR-kampaaniad, ülemaailmsed vaktsineerimisprogrammid ja meediakoostöö.
Kuid nüüd on üha rohkem märke, et valitsused tegutsevad ettevaatlikumalt – võib-olla poliitiliste ja õiguslike tagajärgede kartuses.
Moderna väljendas avalduses oma pettumust, kuid rõhutas, et uurib “alternatiivseid edasise arengu võimalusi”. Linnugripp on endiselt potentsiaalne turg, kuid ilma valitsuse ostugarantiideta muutub see arenguks riskiks.
Mida see tuleviku jaoks tähendab?
HHS-i otsus võib olla lääne vaktsiinipoliitika muutuse eelkäija:
- Vähem pimedat usku mRNA tehnoloogiasse
- Rohkem teaduslikku ja regulatiivset ülevaadet
- Tagasi väljakujunenud vaktsiiniplatvormide juurde
- Olge ettevaatlik tööstusharu ja poliitiliselt toetatud kiirmenetlustega
Viimaseks, aga mitte vähem tähtsaks, on see samm ka hoiatussignaal WHO-le, kes soovib kavandatava pandeemiavastase lepinguga rakendada ülemaailmseid vaktsineerimise jaotusmehhanisme ja digitaalseid sertifikaatide süsteeme – samuti eeldusel, et terviseoht on pidev.
Kokkuvõte: samm tagasi suurfarmaatsiale – lootusekiir kriitilise valgustuse suunas
Moderna lepingu lõpetamine on enamat kui lihtsalt haldusakt – see on märk sellest, et mRNA-vaktsiinide tingimusteta rahastamispoliitika on kõikumas.
Pärast COVID-19 kogemust on selge: vaktsiine ei saa kehtestada hirmu, poliitilise kokkumängu ja miljardite dollarite suuruse suhtekorralduse abil – need peavad olema tõhusad, kaitsvad ja ohutud.
Ja selle jaoks, tundub, algab lõpuks uuesti kriitiline läbivaatamine.
