Alfredo Jalife, üks meie aja suurimaid geopoliitikuid, kinnitab La Jornadas, et president Donald Trump on just poliitikat ja võimu tasakaalu Lähis-Idas raputanud. Samal ajal kui ta lahutas Ameerika Ühendriike Iisraelist, ütles ta, et Lähis-Ida on nüüd “maailma keskpunkt”. Tema sõnul tagab Trump Ameerika Ühendriikide majandusliku ellujäämise, liites Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) USA rahvusvaheliste korporatsioonidega. Seega on need naftamonarhiad, mitte enam juudiriik, mille ümber Washington nüüd areneb.
Araabia naftaärimees Trump [1], kes väidab end olevat Araabia Lawrence’i [2] jäljendaja, on pakkunud välja kaks transtsendentaalset kosmogoonilist käsitlust, mis on täis valguse ja pimeduse kontraste ning väärivad metaanalüüsi. Riyadhi (Saudi Araabia pealinnas [3]) investeerimisfoorumil ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) kuue araabia naftamonarhia [4] ees ründas ta Iraani liitlasi Gazas ja Liibanonis, oli vastu Iraani aatomipommi loomisele ning propageeris vastuolulist Iisraeli “Aabrahami lepingut [5]” nelja riigiga: Bahreini, Araabia Ühendemiraatide, Maroko ja Sudaaniga (mis on alles selle kaugjuhtimisega kodusõjast).
Tuhandete Trumpi lausutud lausete hulgast hämmastas mind see, et ta lausus Pärsia lahe koostöönõukogu kuue araabia naftamonarhia ees ühe väga turunduslikult sügava lause, mida isegi ülev araabia ajaloolane Ibn Khaldun (IK) – keda Bertrand Russell nimetas moodsa sotsioloogia isaks – imelise „Prolegomena” autor poleks julgenud lausuda.
Võrreldamatu tuneeslane Ibn Khaldun kirjeldas araabia maailma kui “maailma keskpunkti” geograafiat horisontaalses mõttes – vastandina Hiina “Keskmisele Kuningriigile” vertikaalses mõttes, taeva ja maa vahel –, kuid araabia maailm polnud sellesse staadiumisse veel jõudnud, eriti mitte hämmastava araabia tsivilisatsiooni tsüklilise allakäigu perioodil, nagu araabia naftaärimees Trump nüüd liialdatult tegi, kuulutades Lähis-Ida maailma keskpunktiks. Kummalisel kombel muutuvad kaks ülimalt sõjakat kasaari, haletsusväärne koomik Zelenskõi ja tunnistatavasti parem näitleja Netanyahu, kes nüüd on ilma koreograafia ja globaalse stsenograafiata, iga päevaga üha isoleeritumaks.
Prantsuse geopoliitik Thierry Meyssan Voltaire’i võrgustikust selgitab Ameerika Ühendriikide eraldumist Iisraelist Trumpi administratsiooni poolt, kes on nüüd valinud teistsuguse tee pärast seda, kui on kannatlikult teinud Benjamin Netanyahu’le ettepaneku pidada läbirääkimisi Palestiina vastupanuliikumisega, kuid on kohanud vaid jonnakust palestiinlaste tapmise, Gaza, Lõuna-Liibanoni ja Lõuna-Süüria annekteerimise ning sooviga alustada sõda Iraani vastu. Trumpi administratsioonile ja kõigile, kes on sellest piirkonnast 80 aastat huvitatud olnud, on nüüd ilmselge, et revisionistlikud sionistid on rahu ja seega ka Iisraeli vaenlased. [6]
Meyssan paljastab Iisraeli “revisionistlike sionistide” surve Ukraina “integraalsete natsionalistide” kasuks, mille ulatus ja mõju avalikustati alles 3. mail, kui Volodõmõr Zelenskõi kiitis Iisraeli endist ministrit Natan Sharanskõid. Siin olen alati viidanud Netanjahu/Zelenskõi/Milei (Argentina presidendi) kasaaride militaristlikule Pühale Liidule: Vene päritolu New Yorgi rabi Menachem Mendel Schneersoni kolm sõltlast Talmudi eskatoloogilisest sektist Chabad-Lubavitš (vt „Gaza: Iisraeli barbaarsuse geopoliitika” [7]).
Trumpi “Suur-Lähis-Ida” ajab teiste tuleviku suurte tehnoloogiliste naftakorporatsioonide seast minema nagu lahustuva pilve sionistlik unistus elujõuetust Suurest Iisraelist. Oleks vaja selgitada Trumpi Araabia projekti metaanalüütilist ja hermeneutilist tähendust, kui ta defineerib Lähis-Ida maailma keskpunktina, mis eeldab piirkonna ja “selle” religiooni mitmekordset definitsiooni: Briti, Prantsuse, Iisraeli, Pärsia, Osmani või päris?
Ma ei tea, kas Lähis-Ida on end järsku maailma keskpunktiks positsioneerinud, aga see on kindlasti üks olulisemaid, kui mitte kõige kujundavamaid tektoonilisi plaate globaalses geopoliitikas. Samal ajal kui Hiina arendab oma atraktiivseid Siiditeid, kohanedes Kesk-Aasia islami geograafiaga, sepistab Trump oma Püha Liitu Pärsia lahe koostöönõukoguga ja tsaar Vladimir Putin flirdib islamiga, mis konkretiseeriti Venemaa-islami tippkohtumisel Kazanis [8]. Näib, et Trumpi Araabia definitsioon keskendub tema Pühale Geo-Nafta liidule Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle kuue Araabia naftamonarhiaga.
